Külast külla või alevikust linna sõitev bussireisija saab praegu avalikust liinibussist väljuda ainult nendes kohtades, kus on ette nähtud ametlik bussipeatus. Suvalises teeotsas praegu liinibussijuht reisijat sõidukist välja lasta ei tohi, kui tegu ei ole just koolibussiga.

Avalikul liinil peavad kõik peatused olema märgitud ka sõiduplaani. Sõiduplaanis välja toodud peatus peab olema aga nähtav looduses ning märgitud ka riiklikku ühistranspordiregistrisse.

Regionaalministeerium pakub välja, et seda korda võiks aga muuta ning eeskätt turvalisuse kaalutlustel.

Ministeerium märgib ühistranspordiseaduse väljatöötamiskavatsuses, et asulaväliste maanteede ääres paiknevad bussipeatused ei ole tihtilugu kergliiklusteedega ühendatud. See tähendab, et kodust bussile saamiseks peavad inimesed sageli kasutama maanteed, mis on eriti pimedal ajal jalakäija jaoks eluohtlik.

Ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas rääkis, et edaspidi võiks olla bussijuhil õigus otsustada – ehk on ohutum inimene bussilt välja lasta hoopis talulähedases teeosas. Eeskätt puudutabki plaan tema sõnul hõredalt asustatud maapiirkondi.

"Pigem ei teki inimestel õigus, vaid bussijuhil tekiks õigus see inimeste soov rahuldada. Kui ta leiab, et inimene tuleb sooviga, et soovib selles teeosas välja minna ja bussijuht leiab, et siin väljumine on kõigi teiste reisijate jaoks ohutu, siis ta võib seda teha. Täna ta seda teha ei või. Aga ei pea, see on ikkagi bussijuhi kaalutlus. Ta võib öelda julgelt ei ja öelda, et liiga ohtlik ja laseb inimesi ikkagi bussilt peatuses maha," rääkis Ruubas ERR-ile.

Ministeeriumi arvates peaks bussijuht turvalisuse hindamisel võtma arvesse näiteks suurimat lubatud sõidukiirust, tee laiust, nähtavust ja muid taolisi asjaolusid ning see kõik tuleks sätestada seadusena.

Eeskätt käib jutt praegu soovi korral bussist väljumisest.

Viljandi ühistranspordikeskuse juht Kaupo Kase ütles, et samamoodi võiks bussijuhid saada õiguse ka inimesed taluukse juurest või kuskilt teeosast peale võtta. 

"See on teema, mis on olnud üleval juba 15 aastat ja lahendust ikka ei ole. Ega neid kohti väga palju ei ole, kust keegi süsteemselt peale tuleb ja tahab maha minna. Me saaksime need kohad ka jooksvalt tegelikult bussi sõiduplaani panna," rääkis Kase.

Ruubas märkis, et peatuste vahelisel alal bussile sisenemist on aga keerulisem korraldada kui bussilt väljumist. Näiteks peab bussijuht üldse aru saama, et teepervel olev inimene soovib bussi peale saada.

"Ma tean, et ka teised Lõuna-Eesti piirkonnad on küsinud peatuste vahelisel alal sisenemist. Praegu me seda osa põhjalikult analüüsinud ei ole. Me näeme, et seal on omajagu riske. Seal on ka see, et ega inimene ei oska hinnata sarnaselt seda liiklusolukorda, nagu bussijuht bussis, kui ta peatub," lausus Ruubas.

Riigiteele bussipeatuse rajamine on kallis

Kase ütles, et praegu nõuab riik avalikus liiniveos, et bussipeatused on välja ehitatud ning peatust tähistab ka liiklusmärk. Kui see peatus asub juhtumisi veel ka riigiteel, siis on riik seadnud seal veelgi karmimad nõuded, rääkis ta.

"Viljandimaal me tegime ühe katseliini, et kas liin hakkab tööle või mitte. Liini enda maksumus katseajal on umbes 15 000 eurot, aga riigitee äärde ehitatud bussipeatused läksid maksma 6000 eurot ja neid peatuseid ei olnud üldse palju – kaks või kolm mõlemale poole teed," rääkis Kase.

Viljandi ühistranspordikeskuse juht ütles, et kohaliku omavalitsuse tee juurde saab peatuse praegu üldjuhul ilusti püsti, riigitee äärde peatuse rajamisel peab aga vald rohkem vaeva nägema. Ta märkis, et teatud teejuppide juures ei peaks riik nii rangeid peatusenõudeid kehtestama.

"Ka riigitee äärde peatuse loomisel võiks tekkida kaalutlusotsus, et ei pea alati olema just see ooteala, vaid on näiteks bussipeatus teeotsas. Põhiküsimus on see, et see asuks turvalises kohas," märkis ta.

Ka Võrumaal ja Põlvamaa ühistransporti koordineeriva Kagu Ühistranspordikeskuse juht Sander Saar märkis, et nii mõnigi bussipeatus riigiteele on praegu jäänud valdadel rajamata, sest bussipeatuse rajamine on osutunud liiga kalliks.

Saar ütles, et riigi nõuetel on siiski oma koht ning need peavad olema proportsioonis näiteks sellega, kui palju sõidukeid maanteel sõidab.

"Tallinna-Tartu maanteele me kindlasti ei saa teha sellist peatust, kus buss peatub sõidurajal, vaid buss peab minema ikkagi sõidurajalt ära oma taskusse, et ei takistaks ülejäänud liiklusvoogu ega ei tekitaks ohtlikke olukordi," ütles ta.

Laisk: bussijuhi otsustusvabadus võib tekitada vaidlusi

Saue vallavanem Andres Laisk ütles, et iseenesest on selline valdkonna vähem reguleerimine ja kohapealne otsustusvabadus tervitatav. Samas võib tema hinnangul bussijuhtidele sarnase valikuvabaduse andmine tekitada ka vaidlusi.

"Võib-olla näiteks lapsevanem arvab, et laps võiks väravas maha tulla, aga bussijuht kindlasti ütleb, et see ei ole tema arvates ohutu. See vajaks ehk natuke selgeks arutamist. Aga kui seal on see kaalutluskoht olemas, eks siis omavalitsus saab sellega tegeleda, ma arvan, et see on mõistlik sellisel juhul," märkis ta.

Laisk märkis, et regionaalministeeriumi plaan on vastuolus ka hiljuti haridusministeeriumist tulnud määrusega, kus seati koolibussi peatustele just rangemad nõuded.

"Omavalitsuse vaatevinklist ikkagi kõige olulisem sihtgrupp, kellega me tegeleme on õpilased – nende kooli ja koolist tagasi toimetamine. Sellest lähtuvalt tekib seal ka vastuolu. Üks määrus ütleb, et peab olema väga rangelt reguleeritud, et millise kattega see peatus peab olema ja kui seal on pikem ooteaeg, et siis peab peatus olema ka [tuulele või vihmale – toim.] varjatud. Teisalt tuleb aga regionaalministeeriumist ettepanek, et õpilase või reisija võiks bussilt panna maha ka üldse kahe peatuse vahel," rääkis Laisk.

Laisk märkis, et nende valla jaoks sarnane otsustusvabadus bussijuhile just üleliia olukorda ei muudakski, sest vallateedel saab vallavalitsus juba praegu sättida peatusi oma äranägemist järgi.

"Probleem on riigiteedel, kus peatustele on väga ranged nõuded ja nende rajamine kallis ja bürokraatlik protsess. Seal oleks see abiks, eeldusel, et bussijuhid on valmis sellist vastutust endale võtma," lausus Laisk.

Transpordiameti koostatud statistika kohaselt leidis 2022. aastal ja 2023. aastal aset kokku 588 jalakäijaõnnetust, milles sai vigastada 595 inimest ning hukkus 28 inimest.

Asulas toimunud õnnetustes sai vigastada 526 inimest ning hukkus 16 inimest, väljaspool asulat toimunud õnnetustes sai vigastada 69 inimest ja hukkus 12 inimest.