Antropoloog, etnoloog, folklorist ja mõjukas kultuuripärandi mõtestaja Kristin Kuutma sündis 11. juulil 1959. Lõpetanud Tallinna 7. keskkooli, tänase Tallinna Inglise Kolledži, asus ta 1977. aastal õppima Tartu Riiklikus Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust kui ideoloogiast vähem kurnatud eriala. Pärast lõpetamist 1982. aastal töötas ta kirjastuses Eesti Raamat korrektorina ning siirdus seejärel toimetajaks Eesti Rahvakultuuri Keskusesse, kus üheks meeldejäävamaks ülesandeks oli regivärsiliste ballaadide tõlkimine inglise keelde.

Kuutma oli Eesti Folkloorinõukogu eelkäija Eesti Folkloori Seltsi asutajaliige, mis oli 1988. aastal esimene omataoline vabatahtlik ühendus Baltimaades, ning aitas välja töötada folklooriliikumise alustalasid, mis püsivad tänaseni.

Aastatel 1994–2000 töötas ta tõlgi ja toimetajana Eesti Keele Instituudi folkloristika osakonnas.

Kaitsnud 1998. aastal Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule alal magistrikraadi folkloorifestivalidest tänapäeva traditsioonina, siirdus ta õppima Ameerika Ühendriikidesse Washingtoni Ülikooli, kus omandas 1999. aastal magistrikraadi skandinavistikas ja 2002. aastal doktorikraadi. Doktoriväitekirja põhjalt, mis uuris seto eepose "Peko" ja saami etnograafia saamislugu, ilmus 2005. aastal eestikeelne monograafia "Pärimuskultuurist kultuurisümboliks" ning 2006. aastal ingliskeelne raamat Soome mainekas Folklore Fellows Communications sarjas.

Pärast doktorantuuri naases Kristin Kuutma Eestisse ning töötas teadlasena Eesti Kirjandusmuuseumis ja õppejõuna Tartu Ülikoolis. Aastal 2007 sai temast kultuuriteaduste erakorraline professor ja 2010. aastal korraline professor. Samal kümnendil kutsuti ta külalisprofessoriks St. Andrewsi Ülikooli.

Tema teoreetilised kursused ja töö juhendajana on kujundanud mitme uurijapõlvkonna arusaamu etnograafiast kui kultuurikirjeldusest ja kultuuriteadlasest kui kultuuri kirjeldajast, representatsioonide uurijast ja loojast.

Aastal 2003 pälvis ta Kultuurkapitali aastapreemia teadusliku analüüsi ja ülevaate koostamise eest Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude ning Kihnu kultuuriruumi kohta, mille tulemusena kanti need UNESCO suulise ja vaimse maailmapärandi nimekirja.

Kui Eesti ühines 2006. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga, sai Kristin Kuutmast UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse valitsustevahelise komitee ase-esimees ning Eestit esindas ta selles hiljemgi. Aastatel 2008–2022 oli ta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni esimees. Tema juhtimisel alustas Tartu Ülikoolis 2019. aastal vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetool.

Oktoobris 2021 oli Kuutma külaline saates "Plekktrumm", mida saab vaadata siit: