Euroopa Liit (EL) kehtestas 2022. aastal Vene naftale ülempiiriks 60 dollarit barreli kohta. Hinnalage jõustatakse transpordi ja teenuste osutamise keeldude kaudu.

Venemaa pidi otsima uusi naftatarnijaid ning ehitas varilaevastiku. See tähendas küll kõrgemaid naftahindu, kuid allahindlus jäi siiski kehtima. Maailmaturul on aga nafta hind kukkunud viimaste aastate madalaimale tasemele ning Venemaa olukord läheb üha raskemaks. 

EL leppis hiljuti veel ka kokku 17. sanktsioonipaketi kehtestamises, millega võetakse sihikule Venemaa varilaevastik. See tõstab Venemaa jaoks kulusid veelgi.

Soome panga vanemökonomist Heli Simola tõi välja, et Venemaa olukord läheb seetõttu veel keerulisemaks. Tema sõnul on aeg avaldada Venemaale tugevamat survet. 

"Praegusel hetkel, kui naftahindade langus juba tekitab probleeme Venemaa majandusele, on see hea võimalus majandussurvet veelgi karmistada," ütles Simola. 

Eksperdid hindasid juba varem, et Venemaa naftatuludest moodustatud fondi likviidsed varad võivad ammenduda juba sel aastal, kui fondist kantakse raha riigieelarve täiendamiseks sama moodi nagu varem ja nafta hind ei tõuse.

Vene režiimijuhi Vladimir Putini administratsioon on aastate jooksul kogunenud naftaraha kasutanud sõja ajal paisunud eelarvedefitsiidi rahastamiseks

Simola eeldab, et sanktsioonide tõttu peab Venemaa müüma oma naftat veelgi odavamalt. 

"Kuid sanktsioonide survet tuleb säilitada või pigem karmistada, et olukord jääks vähemalt samaks," märkis Simola. 

Simola sõnul on fondis veel 3300 miljardi rubla ulatuses vabu vahendeid, tänavune eelarvedefitsiit võib aga ulatuda nelja tuhande miljardi rubla juurde. See tähendab, et Venemaa peab otsima uusi rahastusallikaid. Riik võib siis tõsta makse ja kärpida kulutusi.