Viimase viie aasta jooksul on Eesti spordis avalikuks saanud kahekohaline arv juhtumeid, kus treenerite tegevust on vähem või rohkem kritiseeritud. Kui dopinguskandaalid kõrvale jätta, siis jagunevad need laias laastus kolmeks.

Seksuaalsuhted noorsportlastega

2022. aastal mõistis Harju maakohus tahtevastasele suguühtele sundimises süüdi jalgpalliklubi Nõmme Kalju endise treeneri Getulio Aurelio Fredo. Süüdistuses kajastati kolme alaealistega seotud juhtumit, ent lõplikult leidis kinnitust neist üks. Selle eest sai Fredo nelja aasta ja ühe kuu pikkuse tingimisi karistuse. Delfile rääkis toona 66-aastane Fredo rohkest armastusest 14-aastase tüdrukuga.

"Me olime 6-7 aastat koos. Palju armastust. Ma olen teda paljudes asjades aidanud ja siis sellest niimoodi rääkida. Inimesed, kes asjast teavad, teadsid, et me koos oleme, sest me ei varjanud seda, et koos olime. Me käisime igal pool. Kõik nägid ja teadsid. Keegi ei öelnud midagi, aga nad teadsid," sõnas Fredo toona Delfi spordiportaalile.

Kõige karmim juhtum on seotud kergejõustikutreeneri Mehis Viruga, keda prokuratuur süüdistab kahe enda õpilase tahtevastasesse seksuaalvahekorda sundimises. 2023. aastal ütles Viru Postimehele, et päris kindlasti ei ole tema õpilasega seksuaalvahekorras olnud. Tänaseks on see jutt mõnevõrra muutunud.

Viru kaitsja sõnas Õhtulehele, et kõik suhted on olnud konsensuslikud. Juhtum ise hakkas hargnema 2022. aasta suvel, mil Kolumbias toimunud juunioride maailmameistrivõistluste järel tegi Läti treener Dmitrijs Milkevičs Eesti Kergejõustiku liidule avalduse. Tema hinnangul oli Viru käitumises märke seksuaalsest ahistamisest.

Kergejõustiku liidu uurimine näitas, et mitmed Viru endised treenitavad noorsportlased süüdistasid teda ebasündsas käitumises ning vaimses ja seksuaalses ärakasutamises. Ühe sportlase sõnul olid nad mitmel korral vahekorras. Kergejõustikuliit määras Virule tähtajatu juhendamiskeelu ning prokuratuur alustas uurimist. Kohtuistungid selles juhtumis algavad 4. augustil.

Küsitavad treeningvõtted ja vaimne vägivald 

Eesti spordi ühele säravamale momendile, 2021. aastal toimunud Tokio olümpia vehklemisnaiskonna kullale ning Katrina Lehise pronksile, järgnes inetu skandaal. Vaid mõni kuu hiljem rääkis Lehis avalikult enda suhetest endise treeneri Helen Nelis-Naukasega. Lehis süüdistas treenerit alandavas käitumises ja vaimses terroris, mis päädis kohtult lähenemiskeelu taotlemisega.

"Võib-olla ma olen olnud kohati järsk, vali – see on tippsport. Ei ole võimalik nunnu-nunnu-nunnu kogu aeg olla, see ei ole võimalik. Sa pead olema kohati otsekohene, ütlema: nii ei saa. Kui sa tahad kuskile jõuda, siis tuleb teha nii, nii ja nii ja nii edasi. Kui inimene loeb sellest välja, et ma alandan teda… See on meelevaldne tõlgendus sellest, ütlen mina," ütles Nelis-Naukas 2021. aastal saates "Pealtnägija".

Skandaalile ei järgnenud ühtegi uurimist, mis oleks puudutanud Nelis-Naukase treeningmeetodeid ning ka lähenemiskeelu juhtum lõpetati oportuniteediga. Nelis-Naukas jätkas treenimist ning tema õpilane Nelli Differt on Eesti viimaste aastate edukamaid vehklejaid. Treener pälvis eelmisel aastal ka Eesti Olümpiakomitee teenetemärgi ning tänavu veebruaris Kultuurkapitali kehakultuuri ja spordi sihtkapitali peapreemia.

Päris nii puhaste paberitega ei läinud aga uisutreener Anna Levandil, keda endised õpilased süüdistasid aasta eest vaimses ja füüsilises vägivallas ning hoolimatuses nende tervise suhtes.

Lapsevanemate sõnul ütles Levandi noorsportlastele sõnu nagu "daun", ja "debiilik" ning kommenteeris õpilaste ees teisi uisutajaid ja nende vanemaid: kelle jalad on liiga kõverad või kelle ema liiga paks. Samuti olevat treener olnud ükskõikne tõsiste vigastuste suhtes. Levandi lükkas toona kõik süüdistused tagasi.

"Mina ei ole harrastussporditreener, seda kõik teavad. Minu treeningud on suunatud saavutusspordile ja me oleme reeglitest selgesti kohe algusest peale rääkinud. Kui nad ei olnud nõus üht osa sellest tegema, siis nad oleks pidanud tulema ja ausalt ütlema: see on meie jaoks liiga raske. Me nii ei soovi ja me tahame vähendada oma ambitsioone ja vähendada oma eesmärke. Mitte keegi ei ole seda teinud," lausus Levandi 2024. aasta veebruaris "Pealtnägijas".

Iluuisu liidu poolt moodustatud komisjon kuulas ära kõik osapooled ning nentis eelmise aasta aprillis, et süüdistused füüsilises vägivallas ei leidnud ümberlükkamatult kinnitust. Samas tuvastati vähemalt üks sõnaline konflikt, mida Levandi kahetses ning ta pääses hoiatusega.

Avalikkuses ilmselt enim tähelepanu on pälvinud aga vigursuusataja Kelly Sildaru ja tema treenerist isa Tõnis Sildaru juhtum, mis väljub klassikalise spordiskandaali raamidest, sest kätkeb endas ka sassis pere- ja finantssuhteid, mida praegu Harju maakohtus kriminaalmenetluses lahendatakse.

Füüsiline vägivald

Sel kevadel spordis enim tähelepanu pälvinud juhtum puudutab Keila Coolbeti korvpalliklubi peatreenerit Peep Pahvi, kes 12. aprillil Haljalas toimunud II liiga kohtumises lõi enda mängijat. Esialgu nimetas Pahv seda vastastikku liikumisest tekkinud kokkupuuteks ning süüdistas hoopis kõmunäljas meediat.

Muidu konkreetse jutu poolest tuntud treener kippus olukorra kirjeldamisel jääma üldsõnaliseks ning eitas lööki.

"Jah, seal oli kontakt, oli kokkupuude, aga mingit kallaleminekut või sellist asja küll ei olnud. See oli soov mängijat peatada ja maha rahustada, sealt see kontakt tekkis. Ma ei saa eitada, et pihta läksin - see on selge, aga mingit lööki või kallale minekut, nagu pealkirjas oli välja toodud, sellist asja polnud," sõnas Pahv Kanal 2 saates "Telehommik".

Kui esialgu avalikuks saanud videol oli näha vaid hetk pärast kirjeldatud olukorda, siis Korvpalliliit sai enda valdusesse ka teise video, kus intsident lahti rullus. Avalikuks seda videot tehtud pole. Videot näinud distsiplinaarkomisjon otsutas määrata Pahvile kuuemängulise juhendamiskeelu ning klubile 10 000 euro suuruse trahvi. Pahv tunnistas hiljem intervjuus Eesti Ekspressile, et tal tuleb muutuda.

Kõige värskem avalikuks saanud juhtum puudutab Eesti judo Kadettide koondise peatreenerit Dmitri Leppa. Eelmisel aastal Käärikul toimunud laagris olevat Lepp käskinud 15-aastasel sportlastel karistuse eesmärgil maadelda endast 30 kilo raskema ja 3 aastat vanema sportlastega, kes tekitas talle pikaajalise seljavigastuse. Hetkel uurib juhtumi üksikasju politsei.