Võtan jutuks selle aasta kõige jäledama kuriteo, mootorsaemõrva Lihula kandis, kus hävitati vilistlaste istutatud puud kooli juures. Toon välja võimaluse, kuidas selliseid tragöödiaid ära hoida.

Niisiis. Alles see oli, kui kurvad ja kurjad pealkirjad lugejaid vapustasid. Lääne Elus seisis: "Vallavalitsus laskis Lihula koolimaja juurest lennupuud maha raiuda". Maaleht lisas: ""Kuidas nii saab üldse teha?" Lääneranna vallavõim võttis maha kooli lennupuud, vilistlased on marus".

Kui varem suutsime oma mälu hävitada ja inimeste tundeid sügavalt riivata ristipuid maha saagides, siis nüüd oleme jõudnud uuele tasemele, koolide lendude istutatut hävitades. Kogu avaliku ja jõuetu raevu taustal jääb mul keelele küsimus: aga kui iga hävitatud puu juures olnuks silt, et mis puuga on tegemist, kas siis oleks mootorsaemõrv toimunud? Äkki saagija oleks silti lugenud? Äkki oleksid sildilt ta silme ette viirastunud läinute näod? Äkki oleks ajalugu alles? Mine sa tea.

Toongi näite ajaloost, kuidas ajalugu hoida. Eesti kultuuriloolise sildistamise meister on Jaan Eilart koos Eesti Looduskaitse Seltsiga. Selle eesotsas oli ta enam kui 30 aastat. Keegi pole täpselt kokku lugenud neid sadu, kui mitte tuhandeid silte, mida Eilarti juhitud looduskaitsjad paigaldasid. Ikka loodus- ja ka kultuuriobjektide tähistamiseks. Ikka kividele, puudele, oluliste Eesti inimeste elu- ja sünnipaikadele. Lugematu arv silte kõigele, mis hoidis meie rahvuslikku identiteeti läbi sovetiaja.

Kunagi, kui mina olin noor reporter, aga Eilart juba legendaarne tegelane, tunnistas ta mulle ausalt, miks küll käis üle Eesti tema juhtimisel nii hoogne sildistamine. Otsesõnu: selleks, et hoida okupantide ja padukommunistide kiuste alles me rahva mälu. Et isegi siis, kui meie rahvast enam ei ole, jääksid alles siltidega mälupaigad, mälupuud, mälukivid, mälumajad, mälupõllud ja mälumäed...

Aga nüüd kogeme kohutaval kombel, et meie mälupaiku, vilistlaste puid ja ristipuid ei hävita piiri tagant tulnud okupandid. Meie oma kultuuri ja meie mälu hävitavad meie oma inimesed, kes näivad olevat pimedusega löödud. Küsitakse, kas nemad ongi Eesti kultuuri mootorsaemõrvarid.

Loomulikult pole ma sildihull eurobürokraat, kes tahaks igale kraanikausile panna sildi, et tegemist on kraanikausiga. Aga äkki ikkagi sildistada kultuurilooliselt-kodulooliselt olulised puud? Siin on mõtteainet.

Olen jalutanud Vargamäel, Järvamaa kultuurihiies. Olen seal siltidelt uudistanud, et kes kõik on sinna puu istutanud. Sama ilus ja aateline võib olla jalutuskäik Väike-Maarjas, kuhu kõik Wiedemanni keelepreemia laureaadid on istutanud oma nimelise puu. Need puud on kenakesti sildistatud. Väga vahvasti talitatakse Vinnis ja Pajustis, kus ajaloolises suurte tammedega tammikus saavad endale oma sildiga tamme kõik Vilde preemia laureaadid.

Oma kodukandis Kadrinas olen aasta aega vaielnud, et kohaliku 150 istikuga tammepargi puud saaksid istikute ostjate-istutajate nimed. Senini olen siltide paneku ettepanekuga tühja tööd teinud. Mind on pehmelt öeldes internetti saadetud. Et küll sealt leiab pargi plaani ja küll sealt leiab puude annetajate nimed. Neid polevat siltidele vaja. Selline on senine arvamus.

Palju internetis istujana eelistaks ma pargis jalutades siiski interneti vältimist. Ju leidnuks internetist dokumente ja puude asukohtade kaarte ka mootorsaemõrvade sooritajad. Aga paraku kauge internet ei aidanud. Mälupuid pole alles. Aga kuidas olnuks silme ees seisva sildiga?

Ja siit kõige lõppu siiski positiivne iva. See iva läheb nupukatele õpilasfirmadele. Just neile, kes püüavad innovaatilisel kombel igasuguseid vahvaid asju ja jubinaid toota. Äkki vajaksid meie parkide ja metsaveerte olulised puud ka mõnd nupukat sildilahendust? Säärast silti, mis püsiks ja kasvaks aastakümneid koos puuga, mis oleks hästi nähtav ja barbareid tõrjuv, aga ka inforohke. Tehke ära! Me ühine mälu kiidab ja puud kummardavad.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.