Tallinna lisaeelarvest läheb suurim summa varjumiskohtadele

Tallinna linnavalitsus kiitis heaks tänavuse lisaeelarve, mille suurus on veidi üle kaheksa miljoni euro. Suurim eraldis, 1,5 miljonit eurot, tehakse varjumiskohtade rajamiseks kortermajadesse.
Tallinna linnavalitsus esitas volikogule linna 2025. aasta lisaeelarve eelnõu, millega suureneb linnaeelarve kogumaht 8,2 miljoni euro võrra. Sellega kujuneb Tallinna linna 2025. aasta täpsustatud eelarve mahuks 1,3 miljardit eurot.
Lisaeelarve on väiksem kui eelmistel aastatel, sest maksude ülelaekumist pole tänavu toimunud ning pigem om laekumine vastanud prognoosile, ütles linnapea Jevgeni Ossinovski.
Suurima osa lisaeelarvest, 1,5 miljonit eurot, saavad kaks toetusmeedet korteriühistutele, et korrastada keldrid varjumiskohtadeks ning tagada soojussõlmede toimivus elektrikatkestuste ajal.
Pea miljon eurot eraldatakse selleks, et tagada Tallinna elanikele hooldekodukoht keskmise pensioni eest.
Hariduses lähevad täiendavaid vahendeid lasteaedade tugiteenustele ning algab kaks ehitust: Heleni kooli tervikrekonstrueerimine ja Jakob Westholmi gümnaasiumi juurdeehituse rajamine.
Samuti kaetakse Elroni rongipiletite hinnatõusust tulenevad lisakulud, et tagada tallinlastele jätkuvalt tasuta sõit Tallinna piires. Samuti suurendatakse Kadrioru Pargi personalikulusid, et tugevdada vastloodud kõnniteede hooldusüksuse võimekust.
Linnamaastiku valdkonnas suurenevad haljastuskulud seoses uue kõrghaljastuse rajamise ning suurte teeprojektide haljastuse hooldusega. Samuti kasvavad linnamööbli ja prügikastide hoolduskulud ning plaanis on kujundvalgustuse laiendamine eeloleval talvehooajal.
Linnaplaneerimise valdkonnas suurenevad kulud planeeringutele ja arhitektuurikonkurssidele, sealhulgas "Vabaduse allee" ja Lembitu pargi uuendamiseks ning Ukraina aia ekspositsiooni avamiseks. Raha antakse ka Jaan Poska maja talveaia taastamiseks ja ekspositsiooni laiendamiseks tema 160. sünniaastapäeva tähistamise eel.
Lisaeelarve aruteludel oli ka lasteaiatasu täielik kaotamine, kuid sellele ettepanekule Reformierakond toetust ei leidnud, ütles abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.
Lisaeelarvega muudeti ka osa investeerimismahte ning nii mõnigi linna tee-ehitusprojekt on läinud odavamaks, ütles Pere. Näiteks on hilissuvel algav Peterburi tee rekonstrueerimine prognoositust läinud odavamaks 4,7 miljonit eurot. Pere sõnul on teeprojektide odavnemise taga nii täpsemad hanketingimused, mistõttu ei pea tee-ehitajad enam pakkumustesse panema suurt aja- ja rahapuhvrit, kui ka odavamad hinnad ehitusturul.
Toimetaja: Marko Tooming