Statistika kohaselt lastiti mullu Eesti sadamates ligi 13,3 miljonit tonni ning lossiti 8,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes 2023. aastaga oli seda mõnevõrra vähem – toona lastiti 13,9 ja lossiti üheksa miljonit tonni kaupa.

Tallinna Sadama juhatuse liige Margus Vihman ütles, et nende jaoks oli eelmine aasta positiivne.

"Kogu aasta vältel nägime kasvu, aasta kokkuvõttes oli kasv 4,4 protsenti ja eriti hea oli aasta lõpp, viimases kvartalis oli kaupade kasv lausa 11,7 protsenti. Eriti palju kasvas puistlast, aga ka konteiner ja ro-ro," rääkis ta. "Ainuke, mis vähenes, oli vedellast. Nii et eelmise aastaga võib rahule jääda."

Ro-ro kaupade maht on praeguseks jõudnud juba 50 protsendini Tallinna Sadama kaubamahust ja on Vihmani sõnul paljuski asendanud vedellastimahu.

HHLA TK Estonia juhatuse esimees Riia Sillave sõnul oli möödunud aasta konteinerites liikuva kauba osas väga hea ning põhjuseid oli kaks: esmalt see, et Soomes oli esimeses kvartalis pikalt streik, mistõttu suunati palju kaupa liikuma Eesti kaudu, teiseks aga liikus kaup aasta lõpus väga aktiivselt ilmselt selle aasta maksutõusudest tingitult.

"On märgata, et konteineritesse liigub kaup järjest rohkem ja rohkem," tõdes Sillave. "Selle aasta esimeses kvartalis on kaubavedude osas näha olnud, et konteinerite hind, transpordi hind on hetkel madal, just Euroopasse ekspordi suunas ja see paneb kaubad loomulikult ka Eestist aktiivsemalt konteineritesse liikuma."

Millest tuleneb statistikaameti andmetes peegelduv langus, ei osanud Margus Vihman täpselt välja tuua, kuid ütles, et vaadata tuleb ka teiste sadamate mahtusid.

"Kindlasti on Sillamäel raske, kuna transiitkaupa on väga vähe või peaaegu polegi, ja peab ka vaatama, mis on toimunud Paldiski põhjasadamas. Eeldan, et regionaalsed sadamad nagu Pärnu ja Kunda tegid oma tulemuse ära ja seal on väike kasv," rääkis Vihman.

Praegused mahud jäävad sõjaeelsele ajale alla, kuid Vihmani sõnul on madalpunkt läbi. Edasist ennustada on praeguses majanduspoliitilises olukorras keeruline, kuid siiski loodab sadam juhatuse liikme sõnul mahtude kasvu, arvestades, et need on üsna stabiilsed.

Ka Sillave sõnul on edasist raske prognoosida, sest võrdlusbaas möödunud aasta konteinerimahuga on üsna ambitsioonikas.

"Kui vaadata üldist olukorda, siis majanduses hakkab olukord tasapisi juba paranema, mis annab alust loota, et möödunud aasta mahud võivad ka tänavu hästi sisse tulla," sõnas ta.

Sillave lisas, et möödunud aasta eriliseks teinud faktoreid nagu esimese kvartali Soome streiki tänavu ei olnud, mistõttu tuleb kaupade liikumine Eesti majanduse käekäigu pealt ehk täpselt nii, nagu läheb majandusel, läheb ka kaupade ekspordil ja impordil.