ERR-i portaali erisaates värskeid reitingutulemusi kommenteerinud Aivar Voog ütles, et maiks on erakondade jõuvahekorrad taas sarnased valitsusvahetuse eelse ajaga.

"Mingid nüansid erinevad, Keskerakonna positsioon on paranenud ja sotside positsioon pole nii hea, kui see oli selle aasta jaanuaris, aga Isamaa ja Reformierakonna proportsioonid on sellised, nagu need olid enne valitsusvahetust," sõnas Voog.

ERR-i ajakirjanik Indrek Kiisler märkis, et sotside jaoks on uudised ühest küljest head ja teisest halvad: opoisitsiooni kukkumine tähendab selgelt reitingulangust, sest nad on vähem pildis ja ei saa end valitsuses vastandada.

"Hea uudis on see, et reitingunumbrid on jäänud samaks, pole toimunud päris äravajumist, et jääd riigikogus EKRE ja Isamaa varjuks," lisas Kiisler.

Muukeelsete elanike seas on Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti tuntus üle 90 protsendi, samal ajal kui näiteks peaminister Kristen Michalit teab neist 75 protsenti.

"Kõlvarti usaldusväärsus on muukeelse rahva hulgas üle 60 protsendi, teised on kordades väiksema usaldusväärsusega, vahe on drastiline," lausus Voog. "Nende jaoks on Kõlvart, võib-olla Jana Toom ja siis tükk tühja ruumi."

Sügisestel kohalike omavalitsuste valimistel on Voogi sõnul tõenäoliselt Keskerakonnale tagatud võit, kuid mitte absoluutne enamus. Palju sõltub valimisaktiivsusest, mis on olnud kahtedel viimastel valimistel muust rahvusest valijate hulgas madal.

"Praegu tundub esialgsete andmete järgi, et see saab olema hästi kõrge võrreldes eelnevatega," lausus Voog, kelle hinnangul võimaldab Keskerakonna poolt hääletamine muukeelsetel valijatel end emotsionaalselt väljendada ja avaldada protesti riigi vastu võetud otsuste kohta.

Tallinnas võib tema sõnul eeldada, et valimiskünnise ületavad sügisel Keskerakond, Reformierakond, Isamaa, sotsid ning praegu on selgelt üle künnise ka EKRE ja Parempoolsed. Eesti 200 on neljaprotsendilise toetusega samuti künnisele lähedal.

ERR-i ajakirjanik Urmet Kook tõi välja, et Keskerakonna jaoks muudab valimiskampaania korraldamise problemaatiliseks nende miljonivõlg, mistõttu saab tõenäoliselt näha rohkem sotsiaalmeedia- ja tänavakampaaniat ning ka katseid oma sõnumitega meediasse pääseda.

"Näeme ka kummalisi katseid, nagu oli see, et Jüri Ratas peab tasumata liikmemaksu maksma. Selliseid trollimisi tuleb kindlasti väga palju," prognoosis Kook.

Voog ütles EKRE toetuse languse kohta, et meesvalijate seas on EKRE-le kõige lähedasem erakond Isamaa, mis võtab neilt hääli ära. Kui aasta algul paistis EKRE meediakajastuses väga aktiivsena, siis nüüd on nad tagaplaanile jäänud ega pole enam nii tegusad olnud.

"Naised on alati toetajaskond, kes on skandaalidele hästi tundlikud," lausus Voog, kelle sõnul meesvalijate eelistusi skandaalid nii tugevalt ei mõjuta. "Isamaa oli märtsis seoses rahastamisega, mis praegu on jätkuvalt ebaselge, rohkem esiplaanil. Praegu on see tagaplaanile vajunud, valijate mälu on suhteliselt lühike."

Kiisler lisas, et USA presidendivahetus, mis EKRE-le teemad kätte mängis, pikas vaates enam neile toetust juurde ei too. President Donald Trumpi toetajaid jääb Eestis tema hinnangul iga nädalaga vähemaks, sest algul olid tema suhtes ootused kõrged, aga tema käitumine Venemaaga ja muu tegevus on neid ootusi jahutanud.