Avalikkus tunneb väheseid Eesti kaitsetööstusettevõtteid. Külgmiinid, mehitamata sõidukid ja vaatlusdroonid on kõige tuntumad tooted. Pürotehnilist rakendikiirendit ja lõhkepäid toota planeeriva ettevõtte Infinitum Strike esindaja Tarmo Ränisoo ütleb, et kaitsetööstuspark on riigi asutatud ja loodetavasti lühendab riik aastaid kestvat bürokraatia kadalippu.

"Esiteks on vaja ju planeering läbi viia. See planeering eeldab kooskõlastamist - see on paariaastane protsess. Seda tulemust on väga raske hinnata," ütles Ränisoo.

Ettevõtte Estonian Ammunition Plant asutaja Even Tudeberg ütleb, et tema partneritel Itaalias, USA-s ja Türgis on valmisolek, tehnoloogia ja investeeringud tootmise alustamiseks Eestis. Tudeberg ütleb, et ootas tehnilise järelevalve ametilt kuude kaupa tegevusluba. Täna tuli teade loa andmisest keeldumisest.

"Me ei eeldanud riigi majanduslikku tuge ega ka soovinud ka riigi garantiid toodangule, sest meie kõik kliendilepingud asetsesid väljaspool Eesti riigi piire," ütles Tudeberg.

Kui ettevõtjad ei saa aru, miks riik oma otsustega ei kiirusta, siis ettevõtjalt ootab riik tema plaanide esitamist üsna kiiresti.

"Esialgselt oli ju taotlus tuli esitada 4 nädalaga, siit edasdi 4 nädalaga tuleb teha siis pakkumus - see sisaldab ka 7-aastast äriplaani," lausus Tarmo Ränisoo.

Oluline küsimus on, kas kaitsevägi üldse tahab kodumaistelt ettevõtjatelt midagi osta. Eestis toimub otsustamine läbi kaitseinvesteeringute keskuse.

"Toome näiteks Läti. Lätis on riiklik kaitsetööstusettevõte, mis alustab laskemoona tootmist ja ühena esimestest klientidest on Läti enda kaitsevägi," märkis Ränisoo.

12 Eesti ja välismaa ettevõtte nimesid, kes esitasid pakkumused kaitsetööstuspargis osalemiseks, kaitseminister Hanno Pevkur ei avalda. Kuid ta ütleb, mida ootab Eesti ettevõtetelt.

"Me tahaksime näha, et Eesti kaitsetööstus saaks valmis oma tiibraketi, me ostame Eesti kaitsetööstuselt droone, mehitamata süsteeme - need on kõige suuremad tugevused, mis Eesti kaitsetööstusel on," sõnas Pevkur.