Helsingin Sanomat kirjutab, et Finnairi mahamüümisest Soomes praegu aktiivselt ei räägita, sest see oleks poliitiline enesetapp. Samas on rahvusliku lennufirmaga seotud mured viimaste aastate jooksul ainult kuhjunud.

Viimase viie aasta jooksul on Finnair laenanud raha näiteks neli korda rohkem, kui ettevõte ise väärt on. Sel kuul on Soome lennundustöötajate ametiühingu streigi tulemusel tühistatud üle saja lennu. Märtsi lõpus hindas ettevõte, et streigid vähendavad lennufirma kasumit rohkem kui 40 miljoni euro võrra.

Lennundusekspert Sven Kukemelk rääkis, et Finnairi ärimudel oli üles ehitatud sellele, et pakkuda kiireid lennuühendusi Euroopa ja Aasia vahel. Enam aga Venemaa kaudu Aasiasse lennata ei saa ning konkurendid jõuavad seega Aasiasse kiiremini. Firmal on mitu pikamaalennukit nüüd üle, lühimaalennukid on aga enam kui 20 aastat vanad ja vajavad väljavahetamist.

Kukemelk ütles, et lihtsaid valikuid, kuidas edasi minna, ettevõttel ei ole.

"Praegusel hetkel on Finnair põhimõtteliselt nullkasumis. Nad suudavad tänase lennupargiga küll ellu jääda, aga kuna see lennukipark iga aastaga vananeb, siis neil ei ole kapitali, et laiendada või uuendada lennukiparki. Selleks, et seda laiendust teha, nad peaksid leidma mingi viisi: kas tõmmata end koomale või suudavad nad leida uuesti võimaluse lennata Euroopast Aasiasse," rääkis Kukemelk, lisades, et kui aga pigem pole Vene taeva avanemist ette näha, peaks Finnair märkimisväärselt hakkama vähendama oma lennukiparki.

Kui Finnair peakski oma lennukiparki märkimisväärselt vähendama, mõjutaks see ka Eesti ühendusi välismaailmaga, märkis Kukemelk.

"Kui see juhtub, siis Tallinnast edasilendude arv läbi Helsingi oleks kindlasti vähenemas. Praegu on Helsingi meile kõige enam kasutatav edasilennu sihtkoht Tallinnast – kuni kümme lendu päevas. Sellisel juhul ei oleks ka neid Tallinna-Helsingi lende nii palju, sest ei ole ka nii palju edasilennu sihtpunkti," ütles Kukemelk.

Kukemelk rääkis, et ettevõte ei pea tingimata tegevust koomale tõmbama. Soome valitsusel oleks soovi korral võimalik ka ettevõttesse rohkem raha süstida. Soome riigile kuulub praegu natuke üle poole Finnairist, ülejäänu on noteeritud börsil.

"Soome riik võib teha otsuse, et ostab ära Finnairi aktsiad ja suurendab seeläbi ka aktsiakapitali näiteks mõnesaja miljoni või miljardi euro ulatuses. Ma tänasel hetkel ei näe aga, et Soomes, olukorras, kus ka seal tõstetakse oma kaitse-eelarvet, et neil oleks vaba miljard, et kõigepealt Finnair börsilt ära viia ja seejärel sinna investeerida," rääkis Kukemelk.

ERR-i artikli ilmumise järel saatis toimetusele kommentaari Finnairi investorsuhete juhti Erkka Salonen, kelle sõnul on Finnair edukalt üle elanud kaks kriisi ning ettevõtte 2023. aasta ja 2024. aasta tulemused on olnud positiivsed. Ta lisas, et Finnair usub, et ootab ettevõttele turu üldise kasvuga võrreldavat kasvu ning et juba veebruaris teatas ettevõte, et alustab oma lühimaalennukite pargi osalise uuendamisega.