Venemaa piirivalve eemaldas läinud aasta 23. mai varahommikul Narva jõel ühepoolselt 25 poid, mille Eesti oli paigaldanud navigatsiooni lihtsustamiseks jõe faarvaatri Eesti poolele. Venemaa väitel asusid poid nende vetes.

Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Kerli Veski ütles, et Eesti on aasta jooksul üritanud mitmel moel jõuda Venemaaga poide-intsidendi vaidluses kokkuleppele, kuid tulutult.

"Venemaa ei nõustunud jõepõhja ühismõõtmisega, et täpsustada faarvaatri ja seega kontrolljoone asukohta, ega andnud meile vastust, kus on Venemaal eriarvamused," lausus Veski.

Ta lisas, et sel kevadel tegi välisministeerium Venemaale uue ettepaneku, et navigeerimisperioodiks poide asukohas kokkuleppele jõuda, kuid ka see ei viinud konstruktiivse tulemuseni. "Seetõttu otsustasime lõpetada kõnelused Venemaaga navigatsioonipoide teemal, sest see on perspektiivitu," ütles Veski. 

Veski selgitas reedel välisministeeriumis ajakirjanikele, et kui tavaliselt on Narva jõe 70-kilomeetrisel lõigul olnud umbes 250 navigatsioonipoid, siis Venemaa nõustus tänavu ainult umbes 50 poi paigaldamisega.

Kui nende asetust kaardil vaadata, siis on näha, et sellel puudub loogika, kuna nii vähese arvu poide paigutamine ei aitaks navigatsioonile kaasa, vaid võiks põhjustada jõel liikujatele hoopis suuremat segadust ning põhjustada teisele poole kontrolljoont sattumist, rääkis Veski.

Ka politsei-ja piirivalveameti (PPA) peadirektori asetäitja piirivalve alal Veiko Kommusaar rõhutas, et Eesti osaliselt poisid jõkke ei pane, sest see tekitab vaid segadust.

"Navigatsioonipoisid pole jõele mõtet paigaldada nii, et kahe poi vahele jääb mitu käänukohta, sest ühe poi juurest otse teiseni sõites võib siiski navigatsioonivigu juhtuda. Proovisime Venemaa piiriesindusega saavutada kokkuleppe kõikide poide paigaldamiseks, kuid konstruktiivset arutelu ei tekkinud," tõdes Kommussaar.

Poid oleks paigaldanud Eesti, kuna Venemaa ei ole kunagi ise navigatsioonipoisid Narva jõele pannud, märkis Kommusaar.

Kuna Venemaa soovimatus poide paigaldamisel koostööd teha raskendab Narva jõel navigeerimist, peab jõel seilates olema tähelepanelik, et mitte sattuda Eesti vetest väljapoole, rõhutas Kommusaar. Ta lisas, et PPA tugevdab kontrolljoone valvamise meetmeid ning Narva jõel aitavad turvalisust tagada Euroopa piiri- ja rannikuvalve ameti (Frontex) piirivalvurid.

Kui tavaliselt on Narva jõel Eesti poolelt väljas kolm kuni viis kaatrit, siis sel aastal lisandub neile veel kaks Frontexi meeskonda, ütles Kommusaar ERR-ile.

"Narva jõe piiri valvame aastaringselt, vaatamata sellele, kas poid on vees või mitte ning sellest sõltumata peavad ka piiriveekogul liikujad olema hoolikad. Inimestel tuleb arvestada ka Venemaa poolt tulevate GPS häiringutega ning soovitame vee peal hoida võimalikult lähedale Eesti poolsele kaldale," lisas Kommussaar.

Kommusaar ütles, et kui Venemaa eelmisel aastal osa navigatsioonipoisid jõelt ära korjas, kasvas piiririkkumiste arv, kuid ta arvas, et võrreldes 2024. aastaga tänavu enam uut piiririkkumiste kasvu ei tule.

Selleks on PPA tugevdanud ka oma teavitust. Kui seni pidi piiriveekogule minnes helistama PPA automaatvastajale ja andma seal teada veele minejate arvu ja muud asjaolud, siis sel aastal hakkab nendele telefonikõnedele vastama piirivalveametnik, kes kordab helistajale üle olulise info, mida tuleb piirilähedasel alal viibides silmas pidada, ütles Kommusaar.

Kommusaar rääkis ka sellest, et Venemaa esindajad olevat pakkunud, et Eesti võiks panna navigatsioonipoid faarvaatrist kaugele oma poolele, aga sellest Eesti keeldus, kuna seda oleks Venemaa võinud tulevikus hakata tõlgendama uue kontrolljoonena.

Kommusaare sõnul pole uues olukorras, kui navigatsioonipoisid enam Narva jõel ei ole, välistatud Venemaa-poolsed provokatsioonid, kus Vene enda piirivalvurid ületavad kontrolljoone, kuid Eesti on selleks valmis.

Veski sõnul on selline ebakonstruktiivne tegevus paraku Venemaa tavapärane taktika, kuid Eesti sellest ei heitu, vaid jätkab Eesti ja Euroopa julgeoleku tagamiseks tihedat koordinatsiooni liitlaste ja partneritega.

Veski rõhutas, et Eesti ja Venemaa vahel asuv ajutine kontrolljoon, mis on ka NATO ja Euroopa Liidu kontrolljoon, on endises kohas ja selles ei ole ega tule muutusi.