Riigi kava hakata soid ja muid märgalasid taastama pälvis kriitilist vastukaja ning 12. mail lubas Andres Sutt, et plaaniga tuleb aeg maha võtta, kohalikega suhelda ja siis otsustada, mis saab edasi.

Sel neljapäeval teatas Sutt ERR-is ilmunud arvamusloos, et soometsade taastumine siiski jätkub, kuid kogukondi arvestades. Üks alasid, mida riik soovib soostama hakata, on Pärnumaa Kikepera looduskaitseala.

Kadri-Aija Viigi sõnul saatis vald juba 14. mail Sutile kutse kohtuda ning põgusal eelkohtumisel andis Sutt nõusoleku kuulata pausi ajal ära kõik osapooled, sealhulgas kogukonna ja valla.

Ühtlasi tegid Saarde vallavolikogu ja vallavalitsus pöördumise valitsusele ja riigikogule, sest nende hinnangul on Saarde vallas võimalike muudatustega seotud kompensatsioonialasid ja kardinaalseid muutuseid lihtsalt liiga palju.

"Meil on lisaks Kikepera Waterlandsi projektile Rail Balticu hüvitusalasid 4500 hektarit, mida täpselt samamoodi plaanitakse taassoostada, meil on meretuulepargi kaablitrassid, meil on muidu tuuleparkide ja eriplaneeringutega ka suured tegemised ja arutelud. Seda kõike on ühe väikse Saarde valla jaoks siiski liiga palju," selgitas Viik.

Tema sõnul ootas vald, et keegi võtaks nendega ühendust ja ütleks, kuidas nad oma tulubaasiga peaks kogukonnas edasi tegutsema. Selleks oodati natuke ka riigi tuge. Paraku ühtki kohtumist vallaga pole toimunud ning ka mai keskel saadetud kohtumiskutsele pole Sutt vastanud.

Viik märkis, et neljapäeval sai vald soostamisprojekti jätkumise kohta teada uudistest. Sutt kasutas oma arvamusloos korduvalt sõna "okupatsioon", viidates küll okupatsiooniajal tehtud hävitustööle, kuid Viigi sõnul tunneb vald, et kui nendega ei arvestata ning ei peeta neid isegi selle vääriliseks, et neid ära kuulata, siis tunnetavad nad seda samuti okupatsioonina.

Valla jaoks on soostamisprojektis palju küsimusi. Just toimus koosolek, kus selle üle arutleti ning tekkinud küsitavustele tahaksid nad ka vastuseid saada.

"Me soovime ekspertiisi ja tõenäoliselt võib volikogu soovida ka keskkonnamõju hindamist, sest see on siiski väga suur ala," tõdes Viik. "Kui kõikidele kordades väiksematele asjadele tehakse keskkonnamõju hindamist, siis on arusaamatu, miks sellele ei peaks seda tegema."

Esmalt ootab aga vald, et minister täidaks oma lubadust ja nendega ühendust võtaks ning kuulaks ära kõik osapooled.

"Leiame, et me väärime vähemalt seda, et meiega seda teemat arutataks," ütles vallavolikogu aseesimees.

Andres Sutt ei leidnud reedel aega teemat ERR-ile kommenteerida.

Sutt ütles neljapäeval, et Kikepera soostiku ümber tekkinud küsimused ja mured on olnud põhjendatud ning neile vastatakse sisuliselt. Tema sõnul käivitab keskkonnaamet piirkonnas kohalike kogukondade ja riigi vaheliseks suhtluseks looduskaitselistel teemadel kohaliku koostöökogu, mis hakkab pikaajaliselt koos käima ja kus ka tulevatel aastatel ja aastakümnetel saab kõiki looduskaitsega seotud küsimusi käsitleda.

Praeguseks on Eestis taastatud üle 23 000 hektari soid ja soometsi. Kliimaministeeriumi andmetel on Eestis aegade jooksul kuivendatud ligi kolmandik kogu metsamaast ehk ligi 750 000 hektarit metsamaad. Veerežiimi taastamistöid on seni läbi viidud ligi 0,5 protsendil ja kavas on veerežiimi taastada veel 1,5 protsendil kuivendatud metsamaast.