Euroopa suurim elektrikatkestus aastakümnete jooksul, mille põhjust pole veel ametlikult avaldatud, on tekitanud küsimusi selle kohta, kas taastuvenergiale saab loota kui stabiilsele puhta energia allikale.

Poliitilised liidrid kogu maailmas soovivad üha enam tühistada tuumareaktoritele seatud piiranguid või investeerida miljardeid uutesse projektidesse, et pidada sammu kiiresti kasvava nõudlusega vähese süsinikuheitega energia järele.

Hispaanias teravdas elektrikatkestus arutelu valitsuse plaanide üle sulgeda aastaks 2035 järk-järgult riigi seitse tuumareaktorit. Toetus tuumaenergiale, kui vähese süsinikuheitega energiaallikale, on Hispaanias taas esile kerkinud. Samal ajal on teravnenud kriitika taastuvenergia suunas ja selle võimaliku rolli kohta suures elektrikatkestuses.

Hispaania elektrivõrk sõltus elektrikatkestuse ajal umbes 70 protsendi mahus taastuvenergiast, mis ekspertide arvates võis muuta võrgu sageduse stabiilsena hoidmise keerulisemaks.

Hispaania peaminister Pedro Sánchez eitas aga taastuvenergia rolli katkestuses. Vaid mõni tund pärast elektrikatkestust ütles ta: "Taastuvenergia üleküllus ei põhjustanud probleemi. Need, kes seostavad seda juhtumit tuumaenergia puudumisega, kas valetavad või paljastavad oma teadmatust."

Kuid juba enne Pürenee poolsaare kaost olid kriitikud Hispaania valitsuse tuumaenergia vastase hoiaku pärast oma muret väljendanud. Mõni nädal enne elektrikatkestust hoiatas riigi tuumapargis väikest osalust omava taastuvenergiaettevõtte Iberdrola juht Ignacio Galán Hispaaniat plaanide eest sulgeda 2035. aastaks kõik seitse tuumareaktorit.

Galán prognoosis, et Hispaania elektrihinnad võivad reaktorite sulgemise tõttu veerandi võrra kerkida. Ta märkis, et riik saab endale vähem töökindla süsteemi, kui järgib Saksamaa eeskuju, mis asus pärast 2011. aasta Fukushima tuumakatastroofi oma reaktoreid sulgema. Saksamaa lõpetas järkjärgulise reaktorite kasutusest kõrvaldamise 2023. aastal.

Maailma Tuumaassotsiatsiooni peadirektor Sama Bilbao sõnas, et tunneb muret Hispaania majandusliku tuleviku pärast ilma tuumaenergiata, kuna riigi majanduslik areng tugineb "külluslikule, puhtale ja taskukohasele energiale, mis on saadaval iga päev ja aastaringselt".

Ka Saksamaal on tuumaenergia vastane karm hoiak pehmenemas. Maikuus võimule tulnud kantsler Friedrich Merz on kritiseerinud eelmist valitsust Saksamaa kolme viimase tuumaelektrijaama sulgemise pärast keset Euroopa energiakulude kriisi ning lubanud uurida, kas jaamu on võimalik taaskäivitada. Merz on lubanud investeerida uutesse tehnoloogiatesse, nagu väikesed modulaarsed reaktorid ja tuumasüntees.

Ka Šveitsi valitsus teatas, et tühistab uute tuumaenergiaprojektide ehitamise keelu, mis on kehtinud alates 1. jaanuarist 2018, et jätkata moodulreaktorite projektidega.

Huvi tuumaenergia vastu on kasvamas ka riikides väljaspool Euroopat

Sel suvel peaks Taiwan hääletama, kas taaskäivitada alles eelmisel nädalal suletud tuumareaktor, kuna riigil on seal asuvate suurte kiibitootjate kasvava elektrinõudluse pärast ja ka energiajulgeoleku pärast Hiina sõjalise blokaadi korral.

Mure energianõudluse tõusu pärast ja soov turvaliste, kodumaiste ning vähese süsinikuheitega energiaallikate järele on levinud kõikjal maailmas.

Ka USA-s taaskäivitatakse esimest korda viie aasta jooksul kurikuulus Pennsylvanias asuv Three Mile Islandi tuumajaam, mille omanikud sõlmisid 20-aastase lepingu Microsofti energianõudlike tehisintellekti andmekeskuste varustamiseks.

Tehnikaettevõtted, sealhulgas Amazon, Meta ja Apple, tarbivad tulevikus eeldatavasti tohutul hulgal energiat seoses tehisintellekti kasutamisega ning tuumaenergia on muutunud üha populaarsemaks võimaluseks, arvestades selle võimet ööpäevaringselt elektrit toota.

USA president Donald Trump, kes on võtnud sihikule oma eelkäija Joe Bideni administratsiooni taastuvenergia toetamise, avalikustas sel kuul rea korraldusi, mille eesmärk on tarnida 2030. aastaks 10 suurt tuumareaktorit ja neljakordistada riigi tuumaenergia võimsust 2050. aastaks.

Ka läbimurre uutes tuumatehnoloogiates tõotab tööstusele uut koitu. Kui täismahus tuumajaamad on kurikuulsad ülepaisunud eelarvete ja viivituste poolest, siis moodulreaktorid lubavad kiiremat ja odavamat ehitamist, kuna komponente saab tehases valmistada ja kohapeal kokku panna. Kuid seda tehnoloogiat ei ole kaubanduslikult tõestatud.

Eelmisel aastal sai Google esimeseks ettevõtteks, mis sõlmis lepingu tuumaenergia ostmiseks väikestest modulaarreaktoritest, mida arendab USA Kairos Power. Väikeste moodulreaktorite vastu tunnevad huvi ka USA, Lõuna-Korea, Hiina, Venemaa ja Kanada. Viimane kiitis selle kuu alguses heaks esimese minituumareaktori ehitamise läänes, mis peaks alustama tööd 2029. aastal.

Ühendkuningriigis avalikustas peaminister Keir Starmer tuumaenergia ajaloolise laienemise plaanid. Ta ütles, et ta eeldab, et väiksemad reaktorid võivad hakata tööle 2032. aastal.

Kriitikute sõnul ei ole aga moodulreaktoritel tulevikku. Greenpeace UK juhtivteadlane ja direktor Doug Parr ütles, et leiboristide valitsus "on alla neelanud tuumatööstuse spinni, mis on julge – või rumal – arvestades, et ühtegi moodulreaktorit pole ehitatud ning tuumatööstusel on komme ületada eelarvet ja tähtaegu."

"Mis puudutab lahendamata tuumajäätmete käitlemise probleemi, siis valitsus ei näe vajadust seda üldse mainida," lisas Parr.