TI-hüppe kaks peamist suunda on tehisaru rakenduse arendamine ja õpetajate koolitamine.

"Sisu on järgmine. Me alustame 21. augustil õpetajate kahepäevase koolitusega ja pärast seda on meil Moodle keskkonnas olemas siis veebikursus, kus on olemas materjalid, mille abil tegelikult õpetaja saab siis mõelda ja planeerida oma õpitegevusi tundides," sõnas haridusministeeriumi haridustehnoloogia juht Riin Saadjärv.

Hiljem peaksid koolitused muutuma virtuaalseks, kord kuus toimuvateks kohtumisteks. Koolidesse peaksid tekkima õpetajate õpigrupid, kus õpetajad saavad kolleegidega tehisaruga seotud kogemusi jagada. Tehisaru rakenduse osas peab haridusministeerium läbirääkimisi Open-Ai-ga, et ettevõte hakkaks arendama koolidele tehisaru rakendust. Septembriks peaks valmima esmane versioon, kuid Saadjärve sõnul arendatakse rakendust edasi.

TI-hüppe tegevjuht Ivo Visak ütles, et eesmärk on juurutada tehisarule veidi teistsugust käitumist.

"See on tegelikult meie kaugem plaan. Tänasel päeval need mudelid, mis on laiatarbekaup ongi loodud sellisena, et nad oleksid kiirete vastuste andjad. Selles võib olla oma kasu ka õpetamises, aga pigem need tulemused, mis vaikselt ka uuringutena sisse jooksevad, näitavad seda, et pigem ikka langeb õpilaste kriitilise mõtlemise oskus," rääkis Visak.

Raha loodetakse leida avaliku ja erasektori ühise panusena, mis võiks aga olla kogu TI-hüppe maksumus, Visak veel täna öelda ei osanud.

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi bioloogiaõpetaja Lauri Mällo kasutab tehisaru oma töös igapäevaselt. Tema hinnangul kasutavad seda ka suurem osa õpilastest.

Mällo ütleb, et õpilased jagunevad kolme gruppi - ühed kes kasutavad tehisaru väga hästi, teised kel on kord nii ja kord naa, ja siis kolmandad, kes kasutavad tehisaru väga lihtsakoeliselt. Lõhe tublimate ja mitte nii tublide vahel on Mällo hinnangul kasvav.

Kümnendik õpilasi oskab tehisaru kasutada väga hästi ja see on nende õppimist toetav, teine kümnendik kasutab seda väga lihtsakoeliselt ning see pigem takistab nende õppimist ning siis on ülejäänud, kel on vahest nii ja vahest naa.

"Ma arvan küll jah, et ei midagi suurt siin nüüd sügisest küll ei muutu. Selles mõttes, et võib olla mõni asi läheb lihtsalt natukene konkreetsemaks, aga mingit sellist suurt muudatust, pööret, nüüd ma küll ei näe juhtumas," sõnas Mällo.

Mis selle programmi kasu võiks olla siis? "See, et kõik teadvustavad, et see on vajalik, et tekib mingi teatud kord, et meil on võimalus sättida noored kõik ühele pulgale ehk siis võimalused kõigi jaoks ühesuguseks teha, sest ka praegu on need võimalused tegelikult erinevad, sõltuvalt siis kasvõi tehnilistest vahenditest või sellest, mida keegi kasutab, et see kindlasti on see vajalik koht," ütles Mällo.