Eesti suunab 200 miljonit eurot viide kaitsevaldkonda, millest suurim osa – 84,8 miljonit eurot – läheb sõjalise liikuvuse arendamiseks maanteedel ja raudteedel. Investeeringud hõlmavad muu hulgas tee-ehitust Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna–Tartu suunal ning Rail Balticu taristulõikude väljaehitamist. Objektide loend täpsustatakse läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga.

Valitsus suunab 52 miljonit eurot kaitsetööstuspargi baastaristusse Ermistul, et luua eeldused laskemoona ja muu kaitsetoodangu tootmiseks. Rajatakse ligipääsuteed, elektri- ja veeühendused, piirdeaiad ning hoidlad – kõik, mis on vajalik tööstuse käivitamiseks. Tegemist on investeeringuga, mis toob Eestisse juurde ettevõtteid, tööstust ja töökohti ning annab selge majandusliku mõju.

24,5 miljoni euro eest rajatakse taristut, mis on vajalik nii liitlaste vastuvõtmiseks kui ka Eesti kaitseväe tegevuse toetamiseks.

Kaitseettevõtjate tootearenduse toetuseks investeeritakse 23,8 miljonit eurot. Selle eesmärk on suurendada Eesti kaitsetööstuse konkurentsivõimet ja soodustada uuenduslike, kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamist.

Teadus- ja arendustegevusse suunab valitsus 14,9 miljonit eurot, et tugevdada kaitsetehnoloogia testimisvõimekust ja arendada tehisaru rakendusi laiapõhjalises riigikaitses.

Ettepanekud esitatakse läbirääkimisteks Euroopa Komisjonile, tegevustega loodetakse alustada 2026. aastal.