Nõukogu otsustas kehtestada alates 11. juunist 2025 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,00 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,15 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,40 protsenti.

Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi.

Otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele, teatas keskpank.

Inflatsioon on praegu ECB nõukogu keskpika aja eesmärgiks seatud taseme, st kahe protsendi lähedal.

Eurosüsteemi ekspertide värske ettevaate põhiprognoosi kohaselt on koguinflatsioon 2025. aastal keskmiselt 2,0 protsenti, 2026. aastal 1,6 protsenti ja 2027. aastal 2,0 protsenti.

Märtsi ettevaatega võrreldes on nii 2025. kui ka 2026. aasta inflatsiooniprognoosi allapoole korrigeeritud, kajastades peamiselt eeldatavalt madalamat energiahinda ja euro tugevamat vahetuskurssi.

Eurosüsteemi ekspertide ettevaate kohaselt peaks inflatsiooni keskmine näitaja (energia ja toiduainete komponenti välja jättes) olema 2025. aastal 2,4 protsenti ning 2026. ja 2027. aastal 1,9 protsenti, mis on märtsi ettevaatega võrreldes üldjoontes sama.

SKP keskmine reaalkasv peaks olema ekspertide hinnangul 2025. aastal 0,9 protsenti, 2026. aastal 1,1 protsenti ja 2027. aastal 1,3 protsenti.

Eamets: turud on edasiste intressilangetuste osas kõhklevad, analüütikud mitte

Tegemist on oodatud otsusega, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

"Huvitav on seekordse langetamise juures see, et kuue kuu euribor on jätkuvalt üle kahe protsendi, varasematel perioodidel on turud oodanud jätkuvaid langetusi ja euribor on juba enne otsuse tegemist olnud allpool eeldatavat uut hoiuste baasintressi. Näiteks kui eelmine kord eeldati, et keskpanga intress langeb 2,25 protsendini, siis euribor oli juba päev varem 2,2," sõnas Eamets.

Eamets märkis, et kui olukord stabiliseerub ja uusi langetusi enam ei oodata, siis on loogiline, et pankade vaheliste laenude intress on kõrgem kui hoiuse intress, mida keskpank maksab selle eest, et suured kommertspangad oma raha keskpangas hoiaksid.

"Kui hoiuse intress on kõrgem kui laenuintress, millega pangad üksteisele laenavad (euribor), siis on ju kasulikum raha hoida pigem keskpangas, kui et seda teistele pankadele laenata. Hoiuste intress on euriborist reeglina kõrgem siis kui eeldatakse, et peatselt keskpank seda uuesti langetab. Hetkel turud nagu usuksid, et niipea uut langetust ei tule," ütles Eamets.

Eamets lisas, et paljud analüütikud vastupidi arvavad, et vähemasti üks keskpanga intressi langetus tuleb sellel aastal veel, võib olla ka teine. "See tähendab, et euribor oleks aasta lõpuks kuskil 1,5–1,7 protsendi vahel. Kuna inflatsiooni tase on jõudnud tänaseks keskpanga sihttasemeni (kaks protsenti), siis nagu ei peaks enam intresse langetama," märkis ta. 

"Teisalt on Euroopa majandus tänu kõrgetele energiahindadele päris tõsiste struktuursete probleemide ees, lisaks mõjutavad majanduskasvu negatiivselt võimalikud USA tollid. Selleks, et majandust turgutada oleks hädasti neid intresside langetusi vaja. Pall on Euroopa Keskpanga käes," kirjutas Eamets.

Uusküla: langetus oli oodatud samm

Keskpanga intressimäära alandamine oli oodatud samm. Euroala inflatsioon on taandumas ning inflatsioonisurved kadumas, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla

"Euroopa Keskpank alandas inflatsiooniootust selleks ja järgmiseks aastaks 0,3 protsendipunkti võrra sel aastal kahe protsendini ning järgmisel lausa 1,6 protsendini," märkis Uusküla. "Intressimäära langetust toetas veel see, et aastane inflatsioonimäär oli maikuus 1,9 protsendi juures ehk on taaskord väiksem Euroopa Keskpanga inflatsioonieesmärgiks seatud kahe protsendi tasemest."

Uusküla täheldas, et intressimäära hoiab üleval jätkuv alusinflatsiooni kõrgem tase.

"Kui välja võtta vaid energia, siis oli see 2,5 protsenti, sest energia hinnad on aastaga langenud 3,6 protsenti. Hinnad ilma energia, toidu, alkoholi ja tubakata kasvasid aga 2,3 protsenti. Ka see on eesmärgist kõrgem. Alusinflatsiooni aga saab Euroopa Keskpank kõige paremini kontrollida sest energia ja toidu hinnad on suuresti rahvusvahelised ning alkoholi ja tubaka hinnad maksudest sõltuvad. Alusinflatsiooni hoiab üleval teenuste hinna 3,2 protsendi suurune kasv," märkis Uusküla.

Euroopa Keskpank oma prognoosi ei kohandanud, sest vastukaaluks suurenenud teadmatusele on Euroopa riigid suurendamas kaitsekulutusi. Seevastu alandas OECD Euroopa ja euroala majanduslikku väljavaadet käesolevaks aastaks varasemast niigi nõrgast taastumisest veelgi nõrgemaks, lisas Uusküla.

"Kuigi kõrge majanduskasv ega madal tööpuudus ei ole Euroopa Keskpanga eesmärkidena eraldi välja toodud, mängivad nad rolli läbi inflatsioonisurve. Sellist survet aga on praegu vähe," sõnas Uusküla. "Vastukaaluks on segadused väliskaubanduses, kaitsekulutuste kasv ning rohepööre tõstmas hinnasurvet. Intressimäärad on küll kiirelt langenud, kuid hinnatõusu ohud on jätkuvalt õhus."

Rahaturuintressid olid juba käesoleva langetuse arvesse võtnud ning seepärast on kolme kuu intressimäär juba alla kahe protsendi taseme ning kuue kuu euribor väga lähedal kahele protsendile, lisas ta.