Eelmise aasta maiga võrreldes olid kaubad 1,9 protsenti ja teenused 8,8 protsenti kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul jäi tarbijahinnaindeks mais võrreldes aprilliga peaaegu samale tasemele, kuid aastases võrdluses tõusis 4,5 protsenti. Võrreldes mulluse maiga mõjutasid indeksit enim 7,1 protsenti kallinenud toidukaubad.

"Transpordi 6,2-protsendine hinnatõus on seotud peamiselt aasta alguses kehtima hakanud automaksuga ning reisijateveo hindadega. Aprillis kehtima hakanud uued tervishoiuteenuste hinnakirjad, näiteks eriarstiabi visiiditasu tõus, avaldasid samuti aastases võrdluses mõju (9,9 protsenti). Odavnenud on vaid riided ja jalatsid (4,5 protsenti)," rääkis Veski.

Võrreldes aprilliga mõjutasid mai indeksit kõige rohkem toidu ja mittealkohoolsete jookide 0,6-protsendine ning toitlustuse ja majutuse 2,1-protsendine hinnatõus. Teisalt avaldasid mõju üks protsent odavnenud transpordikulud.

Toidukaubad kallinesid mais võrreldes aprilliga kokku 0,6 protsenti. Toidu hinnatõusu panustasid enim piima ja piimatoodete (1,5 protsenti), šokolaadi (10,5 protsenti) ning kohvi (7,7 protsenti) kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid köögivilja (0,9 protsenti), leivatoodete (1,7 protsenti) ning linnuliha (2,7 protsenti) hinnalangus.

Bensiin oli mais võrreldes aprilliga 1,8 ja diislikütus 3,6 protsenti odavam.

Luminori panga peaökonomist Lenno Uusküla ütles statistika kommentaariks, et hindade kasv tänavu veel jätkub ning aasta keskmisena kerkivad hinnad viie protsendi võrra.

"Juulikuine käibemaksuga seotud hinnatõus on ootamas juba vähem kui kuu aja pärast ning see jõuab ka poodidesse. Palgatõus on aeglustumas, kuid eelnevad kulud jõuavad jätkuvalt hindadesse. Leevendust annavad odavamad sisendhinnad, sest energiahinnad pigem jäävad madalaks mõneks ajaks ning ka importkaupade hinnad on küllaltki stabiilsed," ütles Uusküla.