Tartu vangla kavandamise ja ehitamise ajal Tartu linnapeaks olnud Ansip (Reformierakond) ütles, et kuigi toona oli ta Tartu vangla tuhande kohani paisutamise vastu, ja saaks täna rusikaga vastu rinda taguda ja öelda, et tal oli õigus, siis ta seda siiski ei tee.

"Ma ei võta seisukohta, et vanglakohtade Rootsile rentimine on saatanast," sõnas Ansip, ja rõhutas, et ta pole asjatundja, kuid seoses kunagise Tartu vangla ehitusega, on ta pidanud ennast vanglatemaatikaga kurssi viima.

"Mind häirib, kui inimesi hirmutatakse - räägitakse, kuidas vanglakohtade rentimisest sünnib Tartule mainekahju ja linnast saab uus Guantanamo," ütles Ansip.

Ansip: vanglakohad on osa riigikaitsest

"Kui Tartu vangla sai ehitatud tuhandekohalisena, siis kokku teda ei lükka ja tema konserveerimine oleks samuti püsikulu. Praeguses julgeolekuolukorras on vanglakohtade olemasolu osa riigikaitsest, see on oluline ressurss. Mina pean vanglakohtade säilitamist vajalikuks. Samuti oleks vastutustundetu saata laiali vanglapersonal," rääkis Ansip.

Ansip märkis, et vanglakohtade prognoosimine pole väga täpselt õnnestunud üheski riigis ja kui tema omal ajal soovis vangla ehitamist väiksemana, siis lähtus ta kõhutundest.

"Vanglakohtade defitsiiti on ka rikastes riikides, sest nad pole osanud täpselt prognoosida. Kui mina olin Brüsselis Euroopa Komisjonis, siis Belgia rentis 620 vanglakohta Hollandis Tilburgi linnas. Samal ajal rentis ka Norra Hollandis Norgerhaveni vanglas 650 vanglakohta. Ja keegi ei saa öelda, et Hollandis oldi rumalad, et vanglakohti välja renditi ja keegi ei nimeta Hollandit odavaks vanglariigiks. Mulle on inimeste hirmutamine üdini vastumeelne. Ma ei saa öelda, kas vanglakohtade rentimine on hea või halb, aga tegevus peab põhinema objektiivsel analüüsil," rääkis Ansip.

Ansip ütles, et Eesti pole nii rikas, et Tartu vanglast buldooseriga üle sõita või see konserveerida ja personalist loobuda, pealegi maksaks Rootsi oma vangide majutamise eest head hinda.

"30 miljonit eurot - meenutame, et õpetajate streik käis 10 miljoni euro pärast, mida kusagilt ei suudetud leida," sõnas Ansip.

Samas ütles Ansip, et ka Eesi inimeste julgeolekutunnet tuleb tõsiselt võtta, ja see ei tohi kannatada saada.

Ansip märkis, et kuna vanglatemaatika teda 20 aastat tagasi huvitas, siis on ta sellel silma peal hoidnud.

"Olen uurinud, milline on olnud vanglakohtade välismaalastele rentimise mõju Hollandile. Mul on selge arusaamine, et nendele linnadele pole olnud mingit negatiivset mõju, näiteks kuritegevus pole kasvanud. Küll on aga leitud, et vangidele, kes saadetakse karistust kandma teise riiki, on taasintergeerumine ühiskonda vaevalisem. Samas on nendesse vanglatesse paigutatud inimesi, keda ootab peale karistuse kandmist Belgiast või Norrast nagunii väljasaatmine, seega pole need riigid olnudki väga huvitatud nende inimeste taasintergeerimisest. Seega on plusse ja miinuseid," rääkis Ansip.

Klaas: Tartu vanglast pole keegi põgenenud

Rääkides Rootsi vangide võimalikust Tartu vanglasse paigutamisest ütles Tartu praegune linnapea, 11 aastat linna juhtinud Urmas Klaas (Reformierakond), et igal tegevusel on omad riskid, neid tuleb realistlikult hinnata ja võtta kasutusele abinõud riskide maandamiseks.

"Tartlastele on kõige olulisem, et siin vanglakaristust kandvad vangid püsiksid vanglamüüride vahel. Meil pole põhjust vastupidist karta, sest Tartu vanglast ei ole ajaloo jooksul veel keegi põgenenud," ütles Klaas.

Linnapea märkis, et kindlasti muretsevad inimesed ka vange potentsiaalselt külastama tulevate lähedaste ning tuttavate pärast.

"Justiitsministeeriumi ja vanglateenistuse hinnangul ei ole oodata massilisi külastusi, sest paljude vangide lähedased asuvad kolmandates riikides, kust siia reisimine on liiga kallis. Vangidele võimaldatakse ka videokohtumisi, et vähendada vanglas toimuvate külastuste vajadust," ütles Klaas.

"Kõik, kes soovivad vanglas oma lähedast külastada, peavad sellest eelnevalt teada andma ning saama külastuseks loa. Seega tekib Eesti ametkondadel võimalus kontrollida, kes on need inimesed, kes Tartusse vange külastama tulevad. Vajadusel saab vangla külastusest keelduda ning teatud riikide puhul saab riik ka viisa väljastamisest keelduda," sõnas linnapea.

Klaas tõi Rootsi vangide Tartusse majutamise positiivse mõjuna välja, et Tartu vangla ja vanglateenistuse võimekus jääb alles ja isegi kasvab mitmesaja töökoha võrra.

"Vanglas töötavate inimeste väljaõpe ja kvalifikatsioon võimaldab neil keerulistes olukordades pakkuda tuge nii politseile kui teistele ametitele. Selliste spetsialistide olemasolu on sisejulgeoleku tagamiseks tähtis. Positiivne on ka see, et luuakse uusi töökohti ning praegused Tartu vanglaga seotud töökohad säilivad," sõnas linnapea.

Tartu linnavalitsus eeldab siiski, et Tartu vangla rentimiseks on riigil koostatud riskiplaan, milles väljatoodud riskid kõik ka maandatakse.

"Tartul ei ole seni vanglaga probleeme olnud ja meile on oluline, et see nii ka jääks," lisas Klaas.

Kapo: rentimisega võivad kaasneda julgeolekuohud

Kui poliitikud näevad vangide vastuvõtmises pigem plusse, siis kaitsepolitseiameti hinnang mõjub skeptlisemalt. Oma ohuhinnangust kaitsepolitseiamet detailsemat ülevaadet ei anna, sest tegemist ei ole avaliku dokumendiga.

"Eesti on Euroopa riikide koostööpartner ja koormuse jagaja, küll aga ei saa me seda koormust jagades seada ohtu Eesti riigi julgeolekut. Vanglakohtade rentimisega võivad kaasneda julgeolekuohud, mis on seotud eelkõige islamiäärmusluse ja rahvusvaheliselt organiseeritud kuritegevusega," ütles kaitsepolitseiameti pressiesindaja Marta Tuul.

Tuul märkis, et Rootsi vangide majutamisega võib kaasneda oht vanglas radikaliseerumisega ja konfliktidega kaasvangidega, ning välisvange võivad hakata külastama isikud, kes võivad samuti kujutada äärmusluse ja organiseeritud kuritegevuse ohtu.

"Euroopas on olnud terroriakte, mis on toimunud pärast vangist vabanemist ja on toimunud ka äärmusluse tunnustega vägivallaakte vanglas," ütles Tuul.

"Meie hinnangul peab olema välistatud terrorismi ja äärmusluse seostega vangide Eestisse toomine. Ning riigil tuleb arvestada ka teiste teenuste võimekuse tõstmisega nagu näiteks õigus-, meditsiini ja tõlke teenused," sõnas Tuul. (Vanglateenistuse juht on Postimehele öelnud, et Rootsist ei võeta vastu terrorismikuritegude eest karistatuid ega neid, kelle puhul on oht, et nad jätkavad kuritegelikku tegevust vanglas - M.P.)

Tartu vangla on 2000. aastal asutatud 933-kohaline kambertüüpi vangla. Tartu vangla juurde kuulub ka 60-kohaline avavangla.  Praegu on seal ligi 300 kinnipeetavat.