Valitsus koostab seaduseelnõu kahanenud koosseisuga Bundeswehri taaselustamiseks, kuid seni on jõupingutused rohkemate sõdurite värbamiseks tuginenud vabatahtlikkusele. Nüüd hoiatavad aga Saksa kristlik-demokraatliku partei (CDU) fraktsiooni juhtliikmed parlamendis, et võib-olla tuleb seda toetada ajateenistuse juurde naasmisega, kirjutas esmaspäeval väljaanne Politico.

"Kui selgub, et kaitse- ja heidutusvõimelise Bundeswehri (sõjaväe - toim.) märkimisväärselt kasvanud personalivajadust, seda eriti NATO uusi plaane silmas pidades, ei ole võimalik rahuldada puhtalt vabatahtliku mudeliga, tuleb kehtestada kohustuslikud elemendid," ütles Thomas Erndl, kes esindab kristlikke demokraate parlamendi kaitsekomisjonis.

Ajateenistuse uus mudel peaks hõlmama piiratud registreerimisprotsessi, mille eesmärk on tuvastada noored, kes näitavad üles huvi sõjaväeteenistuse vastu. Kuid see ei oleks siiski ajateenistus – pigem on selle eesmärk julgustada neid sõlmima vabatahtlikult lühiajalist sõjaväeteenistusse astumise lepingut.

Erndl viitas kristlike demokraatide ja sotsiaaldemokraatliku partei (SPD) koalitsioonileppele, mille kohaselt on taaselustatud ajateenistus esialgu vabatahtlik – konservatiivide arvates jätab see uksed lahti võimalikule kohustuslikule teenistusele.

SPD liige, kaitseminister Boris Pistorius rõhutas mais Saksamaa parlamendi ees peetud kõnes samuti, et vabatahtlikkuse rõhutamine oli esialgne.

"Meil on endiselt liiga vähe inimesi selleks, mida meie relvajõud peavad saavutama," ütles ta.

Pistorius on aga välistanud igasuguse väljavaate naasta kohustusliku teenistuse juurde lähitulevikus.

"Ajateenistus ei aita meid praegu üldse, sest meil pole lihtsalt selleks võimekust – ei kasarmuid ega ka väljaõppe andmise suutlikkust," ütles ta neljapäeval Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel. "Need võimed tuleb kõigepealt üles ehitada. Seni kehtib vabatahtlikkus."

SPD kaitsepoliitika eestkõneleja parlamendis Falko Drossmann väitis, et praeguses arutelus on täielikult puudu tegelikud probleemid, millega Saksamaa silmitsi seisab.

"Kohustusliku ajateenistuse juurde naasmise asemel usun kindlalt, et uus ajateenistus kujundatakse nii ahvatleval viisil, et enam kui piisavalt noori valib vabatahtliku registreerumise," ütles ta.

Drossmann hoiatas ka, et Saksamaal ei ole kasarmuid, varustust ega infrastruktuuri, et saada hakkama sellega, kui sõjaväkke tuleks praegu massiliselt ajateenijaid. "Tuhandete noorte koolitamiseks vajame ka vajalikku majutust, varustust ja juhendajaid," sõnas ta. "Ühtegi neist pole praegu piisavas koguses," lisas ta.

Saksamaa peatas kohustusliku ajateenistuse 2011. aastal, lõpetades süsteemi, mis oli kujundanud nii relvajõude kui ka kogu ühiskonda. Sellest ajast peale on sõjaväe suurus, kus on praegu umbes 181 500 sõdurit, sihttasemele tunduvalt alla jäänud. Sõjaväe ametiühingujuhid hoiatavad nüüd, et Saksamaal võib oma sõjaliste kohustuste täitmiseks vaja minna kuni 260 000 sõdurit.

"Me ei usu, et ainult vabatahtlikele lootmisest piisaks," ütles Bundeswehri reservväelaste ühenduse president Patrick Sensburg. "Ilma ajateenistuseta ei suuda Bundeswehr värvata piisavalt sõdureid ja meil ei saa olema ka vastupidavat tsiviilelanikkonda."