Rahandusministeeriumis valminud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise eelnõu kohaselt loob rahapesu andmebüroo Euroopa Liidu rahastuse toel analüüsiprogrammi, mis aitaks kiiremini ja tõhusamalt rahapesu tuvastada. RAB saab andmeid eri registritest anonümiseeritult ja seadusemuudatus paneb paika, millal võib need andmed personaliseerida, et kuritegevust avastada.

Riigikogus läbis eelnõu esimese lugemise 20. mail. Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eelnõu tutvustades, et kehtiv seadus annab rahapesu andmebüroole (RAB) õiguse pääseda juurde kõikidele andmekogudele, mida tal on vaja, et rahapesu tõkestada, alustades büroo enda andmekogust, lõpetades maksu- ja tolliameti andmekoguga, kuid tegelikult tal nendele andmetele juurdepääsu olnud ei ole.

"Nad on toetunud ikkagi ainult pankade endi antud andmetele ja selles mõttes nad olid üsna jõuetud minevikus. Nüüd tuleb nende võimet tõsta," lausus Ligi.

Eelnõu ei anna rahapesu andmebüroole ligipääsu uutele andmetele, vaid õiguse töödelda olemasolevaid andmekogusid koosmõjus ja massina. Samuti annab eelnõu RAB-ile õiguse kasutada erinevaid andmeanalüütika meetodeid, sealhulgas tekstitöötlus- ja andmekaevevahendeid. Andmeid saab töödelda ainult pseudonüümitult.

Ligi ütles, et rahapesu andmebüroo kätte jõudes ei ole massandmed isikustatavad.

"Rahapesu tõkestamiseks ei ole oluline, kes on see isik, vaid oluline on tema käitumismuster ja selle tegevuse võimalik vastamine rahapesu tunnustele," lausus Ligi.

Andmeid saab isikustada vaid rahapesu kahtluse olemasolul ning selleks peab loa andma kaks sõltumatut isikut, sealhulgas andmebüroo andmekaitsespetsialist. Ligi sõnul kaaluti ka andmete anonüümimise võimalust, see aga muudaks andmete isikustamise võimatuks.

"Selline õigus aga riivaks isikute õigusi rohkem, sest rahapesu kahtluse ilmnemisel peaksime hakkama konkreetset käitumist otsima ka asjasse mittepuutuvate isikute andmeid töödeldes," ütles Ligi.

Andmete töötlemine rahapesu andmebüroo andmekogus aitab eelnõu seletuskirja kohaselt ühiskonna turvalisust tagada ja paremini kuritegevusega võidelda, kuid ühtlasi möönavad seletuskirja autorid, et võimalike negatiivsete mõjude nagu andmelekked ja ebatäpsete andmete pinnalt tehtavate valejärelduste esinemise tõenäosus pole väike, vaid keskmine.

Selle riski maandamiseks on ette nähtud siseprotseduurid ja kontrollmehhanismid ning seire ja kvaliteedimõõdikud.   

Mäeker: andmeladu liidestatakse 11 registriga

Mai hakul rahanduskomisjonis eelnõu tutvustanud rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker märkis, et eelnõu puudutab seda, kuidas, mis eesmärgil ja milliseid isikuandmeid töödeldakse.

"Eelnõuga tehtavad muudatused mõjutavad eelnõus nimetatud registritesse, kuhu RAB esitab päringuid, kantud isikuid. Andmeladu liidestatakse 11 registriga," lausus ta.

Mäeker ütles, et kõige olulisem on tuvastada ja analüüsida käitumismustreid, mis võivad viidata rahapesu ja sellega seotud kuritegude ning terrorismi rahastamise kahtlusega tegevusele. Nende mustrite kaudu saab avastada riske ja ennetusmeetmeid kasutusele võtta.

Mäekeri sõnul saab RAB pankadelt rahapesukahtluse teateid, kuid ei küsi ega kogu neilt lisainfot eelnõus sätestatud eesmärkide täitmiseks ehk andmete masstöötlemiseks. Kui massandmete põhjal tekib rahapesukahtlus, võib konkreetse juhtumi puhul pangalt küsida lisaandmeid. Ta lisas, et RAB-il ei ole ega saa olema ligipääsu panga andmebaasile, kliendisuhtlusele ega tehingutele.

Muudatus annab võimaluse töödelda masinaga näiteks andmekogumikke, mis sisaldavad mitteresidentide teatud summat ületavaid makseid. Neid andmeid saab seaduse jõustumisel massina masinaga töödelda, ilma et peaks pankadelt lisaandmeid küsima. Eelnevalt andmed pseudonüümitakse ning masin tuvastab neis hälbed.

Mäekeri sõnul ei teki muudatusega võimalust kasutada süsteeme ennetavalt, näiteks masinast tuvastamiseks võimalikke seotud isikuid läbi lastes, sest massina töödeldavaid andmeid ei saa konkreetsete isikutega siduda.

Enne RAB-i jõudmist andmed pseudonüümitakse ja nende isikustamiseks peab olema eelnevalt rahapesu kahtlus.

Masin võrdleb kontoandmeid tolliandmete ja aruannetega

Konkreetse näitena tõi Mäeker olukorra, et kui osaühingu kontol on 100 000 euro väärtuses tehinguid ja ettevõte on ka käibemaksukohuslane, kuid ei esita käibedeklaratsioone ega kajasta nendes tegelikku tehingute käivet, siis võib jääda mulje, nagu ettevõttel puuduks majandustegevus. Kui aga vaadata tehingute sisu, siis nad oleks justkui seotud tehingutega Venemaal.

Kui masin võrdleb neid andmeid tolliandmestikuga ning tuvastab, et Venemaaga pole samal perioodil mingit kaubavahetust registreeritud või ei lähe ettevõtte tegevusmahud kokku töötajate arvuga, tekib terves selles kombinatsioonis vastuolu.

"Kui süsteem analüüsib neid erinevaid parameetreid, nagu pangakonto liikumised, tolliandmed ning muud aruanded või andmed, mis on esitatud riigile ning leiab, et need ei haaku omavahel, saab ta järeldada, et tegemist võib olla rahapesule viitava olukorraga, sest minevikukogemuse põhjal on teada, et ka kurjategijad käituvad tavapäraselt sarnaselt. Seetõttu toob masin selle esile ning annab märku, et konkreetne olustik võib vajada täiendavat kontrolli või selgitust," rääkis Mäeker.

Andmeladu on tema sõnul olemas, kuid RAB vajab õigust, et andmeid alla laadida, pseudonüümida ja andmelattu salvestada. Selle peale saab kurjategijate käitumismustreid modelleerida ning võrrelda koostöös statistikaametiga maksete ja kaubandusandmete erisust, et aru saada, millisel puhul need omavahel kokku ei lähe.

Selle kohta, miks on tarvis lisaks pankade aruannetele anda ligipääs ka mitmele riiklikule registrile, vastas Mäeker, et aruanded üksikuna ei näita midagi, kui neid ei saa teistest andmekogudest pärinevate andmetega seostada.

Eelnõule ei koostatud väljatöötamiskavatsust ning eelnõu seletuskirjas on põhjenduseks toodud pingeline ajakava. Nimelt oli rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise strateegilise analüüsi reformi tähtaeg eelmise aasta neljas kvartal.

"Seadusemuudatuse mõnekuuline hilinemine veel võimaldab reformi tulemuse saavutamist," sedastab seletuskiri ning seaduse osa punkte on plaanitud jõustuma juba 1. juulil.

Rahanduskomisjon jätkab eelnõu käsitlemist teisipäevasel istungil, et see teiseks lugemiseks ette valmistada.