Kohut on Rüütli tänava majas peetud pea sada aastat. Pärnu maakohtu esimehe Toomas Talviste arvates võib seda pidada Eesti uhkeimaks kohtumajaks.

"Rüütli tänava kohtumaja on tegelikult ehitatud umbes aastal 1835. Ja esialgu ühekordse majana üldse. 19. sajandi viimasel kümnendil ostis selle maja ära Pihkva pank. Kui tsaarivõim lõppes, siis 1920-ndatel toimusid siin väikesed ümberehitused. Alates aastast 1928 on siin majas olnud kohus siiamaani," rääkis Talviste.

Muinsuskaitse all oleva maja renoveerimise käigus on säilitatud algupärane, näiteks uhked aknad ja ahjud. Viimastel aastakümnetel arutati majas vaid tsiviilasju, varem ka süüteoasju.

90-ndate esimeses pooles vanad, kogenud kohtunikud rääkisid, et ühel süüteoasja istungil oli üks kohtualune läbi kahe akna ära jooksnud, alla hüpanud, kusjuures temaga ei juhtunud midagi, ta hüppas alla. See on tegelikult päris kõrge. Ta ei saanud viga, jooksis ära, aga saadi kätte ikkagi.

Panga tegutsemise ajast on majja jäänud mitu seifi.

"Arvestades, et siin on selline seif, ilmselt oli panga juhataja ruum. Tõenäoliselt siin istus ilmselt panga president või osakonna juhataja, kes ta iganes siin Pärnus oli. Ta käib kavalasti võtmetega lahti. Uks on massiivne, raske ja siin on originaalkleeps peal. 1871 on see seif tehtud, ilmselt siis umbes 30 aastat pärast seda ta siia toodi. Siin seifis kunagi hoiti padruneid. 90-ndatel kohtunikud käisid kord aastas lasketiirus laskmas. Siis olid need padrunid, olid siin relvapäevikud," rääkis Talviste.

"Ma kaks aastat ise töötasin siin toas, oli minu kabinet ja ühel hommikul avastati, et seifi, mis meil oli kasutuses, needsamad riigiteatajad olid siin sees, võti oli kadunud ja uks oli kinni. Ja ma ei tea siiamaani, kust tolleaegne haldusdirektor need kaks meest siia tõi. Mina neid nägusid ei varem ega hiljem näinud ei ole. Ma olin täiesti kindel, et seda seifi ei ole võimalik lahti muukida, poole tunniga nad said sellega hakkama

Seifidest veelgi uhkem on kunagine panga varahoidla, mida kohus kasutas arhiivina.

"Seal taga on veel mõned vanad arhiivitoimikud ja akende ees on ka trellid, need on kõik originaalid. Üle 100 aasta kindlasti vanad," märkis ta.

Maja väärikas rõdu on võõrustanud külalisi nii panga kui kohtu tegutsemise ajal.

"Võib-olla suvisel ajal oli siin panga juhataja või mingid tähtsad tegelased, kindlasti kutsusid nad oma külalised siia rõdu peale. Ma arvan, et sellist rõdu nagu Pärnus siin Rüütli tänaval ilmselt ei ole," rääkis Talviste.

Alates eelmisest nädalast kohtumajas enam istungeid ei toimu ja juuni lõpuks peab maja tühi olema.

"See mööbel osaliselt läheb Kuninga tänava majja. Kõik sinna muidugi ei mahu, osa mööblit on plaan annetada kogudusele Elisabethi kirikusse," sõnas Talviste.

Talviste loodab, et pika ajalooga maja niisama seisma ei jää.

"Siia võiks teha mingi justiits- või kohtumuuseumi. See maja on ikkagi väga väärikas ja kohtumaja moodi, kõige rohkem kohtumaja moodi maja, mida ma tean," lausus Talviste.