Oluline Ukraina sõjas neljapäeval, 12. juunil kell 20.20:

- Ukraina teatas rünnakust Moskva oblastis asuva Vene elektroonikatehase vastu;

- Ukraina andmetel on Venemaa kandnud sõjas üle miljoni inimkaotuse;

- Zelenski loodab veenda Trumpi G7 kohtumisel sanktsioone karmistama;

- Euroopa suurriigid kinnitasid valmisolekut karmistada Vene-vastaseid sanktsioone;

- Ukraina ja Venemaa vahetasid haavatud ja haigeid sõjavange;

- Pistorius: Saksamaa ei kaalu Tauruse rakettide saatmist Ukrainale;

- Putini sõnul on Venemaal vaja maavägesid tugevdada;

- Venemaa droonirünnakus Harkivile sai vigastada 12 inimest;

- Poola: Venemaa ägenenud rünnakud on reaktsioon Ukraina edule;

- Venemaa väitis 260 Ukraina drooni allatulistamist;

- Rutte kritiseeris Venemaa käitumist rahukõnelustel;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit.

Ukraina teatas rünnakust Moskva oblastis asuva Vene elektroonikatehase vastu

Ukraina mehitamata süsteemide väed ründasid neljapäeva öösel Venemaal Moskva oblastis asuvat Rezoniti tehnoparki ning rajatises teatati plahvatustest, edastas Ukraina sõjavägi.

Ukraina relvajõudude peastaabi teatel oli operatsiooni eesmärk vähendada Venemaa võimet toota kõrgtehnoloogilisi relvi ja varustust, kuna tehases monteeritakse Venemaa sõjatööstuskompleksi trükkplaate ja elektroonikat.

Avalduse kohaselt on rünnaku tagajärjed selgitamisel.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et nende väed tulistasid öö jooksul alla 52 Ukraina drooni, sealhulgas neist kolm Moskva oblasti kohal.

Venemaa ametnikud pole tehnopargi vastu suunatud võimalikku rünnakut kommenteerinud.

Ukraina andmetel on Venemaa kandnud sõjas üle miljoni inimkaotuse

Ukraina kindralstaabi neljapäeval avaldatud andmete kohaselt kaotasid Vene väed viimase ööpäevaga 1140 inimest, millega kaotuste koguarv sõja algusest saadik jõudis 1 000 340 sõjaväelaseni.

Kaotuste juures ei täpsustata, kui palju neist on surnud või haavatud, aga üldise arusaama kohaselt sisaldab see nii hukkunuid, haavatuid kui ka teadmata kadunuid.

Venemaa ise ei teata oma kaotuste suurust.

Zelenski loodab veenda Trumpi G7 kohtumisel sanktsioone karmistama

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et loodab eelseisval G7 tippkohtumisel veenda oma USA ametivenda Donald Trumpi tugevdama sanktsioonisurvet Venemaale.

Trump on tekitanud Euroopas ja Kiievis muret lepituse otsimise tõttu Moskvaga pärast kolme aastat jõupingutusi Venemaa isoleerimiseks agressioonisõja alustamise eest.

Veebruaris puhkes Trumpi ja Zelenski vahel Valges Majas ka liitlasi jahmatanud sõnelus. Zelenski on sestsaati püüdnud suhteid USA presidendiga siluda ning kohtus temaga aprillis Vatikanis paavst Franciscuse matuste veerel.

"Ma panustan sellele vestlusele," ütles Zelenski oodatava kohtumise kohta Trumpiga nädalavahetusel algaval G7 tippkohtumisel Kanadas.

Ta lisas võimalikku kohtumist kommenteerides, et "uus sanktsioonipakett on äärmiselt oluline... lõplik otsus on endiselt Valge Maja kätes, see sõltub Ühendriikide presidendist".

Zelenski märkis, et G7 tippkohtumise päevakorras on sanktsioonipoliitika, Ukraina toetamine ja riigi taastamise rahastamine.

"Mis puudutab G7 päevakorda, siis on selge, et oleme väga lähedal olulistele sanktsioonide otsustele. Ja ainult suheldes saame leida ühise arusaama kõikide riikidega, kellest sõltub tugevate sanktsioonide rakendamine Putini sõja rahastamise peatamiseks või vähendamiseks. See on sanktsioonipoliitika. Üks G7 peamisi teemasid on just see," ütles Zelenski pressikonverentsil.

Samuti on presidendi sõnul tippkohtumise päevakorras Ukraina toetamine ja selle taastamise rahastamine. Lisaks on kavas olulised kahepoolsed kohtumised.

Maailma seitsme suurima majandusega demokraatliku riigi grupi G7 ja Euroopa Liidu liidrite tippkohtumine toimub 15.–17. juunil Kanadas.

Euroopa suurriigid kinnitasid valmisolekut karmistada Vene-vastaseid sanktsioone

Euroopa suurimate riikide välisministrid teatasid neljapäeval, et on valmis tugevdama survet Venemaale, sealhulgas täiendavate sanktsioonide abil, mis hõlmaksid energia- ja pangandussektorit, et nõrgestada Moskvat tema agressioonisõjas Ukraina vastu.

Roomas toimunud kohtumisel osalesid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Poola, Hispaania, Ühendkuningriigi välisminister, NATO peasekretär Mark Rutte ning Euroopa Liidu ja Ukraina esindajad.

"Oleme kindlalt otsustanud hoida kinni meie jurisdiktsioonides asuvad Venemaa riigivarad, kuni Venemaa lõpetab oma agressiooni ja maksab tekitatud kahju eest," teatasid riigid ühisavalduses.

Ukraina ja Venemaa vahetasid haavatud ja haigeid sõjavange

Ukraina ja Venemaa vahetasid neljapäeval järjekordse rühma haigeid ja raskelt haavatud sõjavange, teatasid mõlema riigi ametnikud.

Kõik vabastatud Ukraina sõjaväelased vajavad ravi, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski Telegrami sõnumirakenduses avaldatud sõnumis, milles ei täpsustatud nende arvu.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et rühm Vene sõjaväelasi on Ukrainast naasnud ja ületanud piiri naaberriiki Valgevenesse vastavalt 2. juunil sõlmitud kokkulepetele.

"Neile osutatakse vajalikku psühholoogilist ja meditsiinilist abi," teatas ministeerium Telegramis, avaldamata samuti nende arvu.

Kiiev ja Moskva leppisid selle kuu alguses Istanbulis toimunud kõnelustel kokku suures sõjavangide ja tuhandete surnud sõdurite säilmete vahetuses.

Sellest ajast alates on Venemaa ja Ukraina vahetanud kümneid sõjavange, keskendudes alla 25-aastastele ning raskelt haavatutele ja haigetele. On lootust, et need vahetused võiksid panna aluse suurimale vangidevahetusele kogu sõja jooksul, mille vallandas Venemaa 2022. aasta sissetung Ukrainasse.

Kolmapäeval teatas Ukraina, et tõi koju 1212 Venemaaga sõjas langenud sõduri surnukehad. Kremli nõunik Vladimir Medinski ütles, et Ukraina tagastas 27 Vene sõduri surnukehad.

Pistorius: Saksamaa ei kaalu Tauruse rakettide saatmist Ukrainale

Saksa kaitseminister Boris Pistorius ütles neljapäeval Kiievis, et Saksamaa ei kaalu tiibrakettide Taurus tarnimist Ukrainale, seda hoolimata Kiievi korduvatest palvetest.

Kuigi Saksamaa on üks Kiievi peamisi sõjalisi toetajaid, pole Berliin kunagi andnud Vene agressiooni tõrjuvale Ukrainale Tauruse rakette, mille tegevusulatus võib ulatuda kuni 500 kilomeetrini ning milles nähakse üht peamist relva, millega oleks võimalik hävitada Venemaa ehitatud Kertši sild.

Vastates ajakirjaniku küsimusele oma viiendal Kiievi-visiidil pärast sõja algust, ütles Pistorius: "Kuna te küsisite minult, kas me kaalume seda, siis minu vastus on eitav."

Samal pressikonverentsil osalenud Ukraina president Volodõmõr Zelenski tõi aga esile, et Ukraina ja Saksamaa on kokku leppinud täiendavates investeeringutes pikamaarelvade tootmisse mõlema riigi territooriumil. "Meie droonid, Ukraina raketitehnoloogiad, muud pikamaavõimed," loetles ta.

Samal pressikonverentsil ütles Saksa kaitseminister, et tema riigi sõjaline toetus Ukrainale on sel aastal ulatunud seitsme miljardi euroni  ja veel 1,9 miljardit eurot ootab parlamendi heakskiitu. Eelkõige läheb osa sellest rahastamisest pikamaarelvadele, lisas Pistorius.

Taurus KEPD 350/150 on pikamaa tiibrakett, mis on mõeldud ülitäpsete löökide andmiseks ja tugevalt kaitstud ning sügaval asuvate sihtmärkide hävitamiseks ilma, et kanderakett siseneks vaenlase lähimasse õhukaitsetsooni. Põhimudelil KEPD-350 on betooni läbistav tandem-lõhkepea, mis tekitab kaks järjestikust plahvatust, see kaalub 481 kilo, kusjuures lõhkeaine kaal on umbes 50 kg.

Pressikonverentsist ja Pistoriuse sõnumist ülevaate andnud Ukraina väljaanne The Kyiv Independent meenutas, et Saksamaa kantsler Friedrich Merz rääkis 28. mail Berliini külastanud Zelenskile sõjalise abi laiendamisest Ukrainale. Lisaks kinnitas ta, et Ukrainale ei seata Venemaa vastu pikamaarelvade kasutamisele mingeid piiranguid. Samal päeval allkirjastasid Ukraina ja Saksamaa kolm kaitselepingut: pikamaarelvade, õhutõrjesüsteemide tootmise ja Ukraina meditsiinivarustuse ostmise kohta. 4. juunil ütles Pistorius, et esimesed Ukrainas toodetud ja Saksamaa rahastatud pikamaarelvad võidakse Ukraina armees teenistusse võtta juba mõne nädala pärast.

Putini sõnul on Venemaal vaja maavägesid tugevdada

Venemaa president Vladimir Putin väitis kolmapäeval, et riigil on maailma kõige moodsamad tuumarelvasüsteemid, kuid riik peab oma maavägesid oluliselt tugevdama.

Samal ajal kui Venemaa jätkab sõda Ukraina vastu, on Moskva suurendanud investeeringuid oma sõjaväkke. Venemaa kaitsekulutused on saavutanud külma sõja järgse kõrgeima taseme, moodustades 6,3 protsenti riigi sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Putin väitis, et Venemaal on tuumariikide seas suurim uute seadmete osakaal.

"Praegu on strateegilistes tuumajõududes moodsate relvade ja varustuse osakaal juba 95 protsenti. See on hea näitaja, tegelikult on see kõigi maailma tuumariikide seas kõrgeim," edastas Vene riigimeedia Putini öeldut.

Seejärel kutsus Putin üles Venemaa maavägede võimalikult kiirele täiustamisele.

"Mis tahes ulatuse ja intensiivsusega tänapäevaste sõjaliste operatsioonide läbiviimisel on domineerivaks jõuks endiselt maaväed. Ja on oluline suurendada nende lahinguvõimet võimalikult lühikese aja jooksul," ütles ta.

Venemaa droonirünnakus Harkivile sai vigastada 15 inimest

Ööl vastu neljapäeval sai Venemaa droonirünnakus Harkivi linnale vigastada 15 inimest, sealhulgas neli last.

Venemaa andis linnale 11 droonilööki, 12. droonilöök ei toonud kaasa plahvatust, ütles Harkivi linnapea Ihor Terehhov sotsiaalmeedias.

"Elamurajoone, haridusasutusi, lasteaedu ja taristut tabasid mürsud. Kümned autod said kahjustada, koolide ja majade aknad purunesid," ütles Terehhov.

Vaid päev varem, kolmapäeval tappis Venemaa ulatuslik droonirünnak Harkivile kolm ja vigastas vähemalt 64 inimest, sealhulgas üheksat last.

"Laohoone katuselt avastati lõhkemata mehitamata õhusõiduk," ütles piirkonna kuberner Oleh Sõnjehubov.

Vene droonirünnaku tagajärjel puhkes linnas mitu tulekahju.

"Tsiviilautod süttisid pärast seda, kui (droon) tabas kõrghoonet. Samuti sai kahjustada kõrghoone fassaad," teatas Sõnjehubov.

Ševtšenkivski rajoonis sai tabamuse haridusasutuse territoorium, kus puhkes tulekahju, ütles Sõnjehubov.

Vaatamata otsekõnelustele Ukrainaga ründab Venemaa regulaarselt tsiviiltaristut.

10. juunil korraldas Venemaa drooni- ja raketirünnakuid Kiievi ja Odessa vastu, milles hukkus kolm ja sai vigastada 12 inimest.

Poola: Venemaa ägenenud rünnakud on reaktsioon Ukraina edule

Venemaa viimane intensiivistunud rünnakute laine Ukraina linnadele on reaktsioon edukatele operatsioonidele, mille Ukraina väed on läbi viinud Venemaa territooriumil, ütles kolmapäeval Poola välisministeeriumi pressiesindaja Paweł Wroński kommentaaris Ukrinformi ajakirjanikule.

Wroński sõnul toetab Poola aktiivselt uue sanktsioonipaketi kehtestamist Venemaa vastu vastuseks selle kuritegudele Ukrainas.

"Poola suurimad meediaväljaanded on laialdaselt kajastanud rünnakuid Kiievile, Harkivile ja Odessale ning seda eriti viimastel päevadel. Need on selgelt seotud Venemaa katsetega maksta kätte Ukraina vägede edukate operatsioonide eest," ütles Wroński.

Eestkõneleja märkis, et Poola töötab aktiivselt järgmise sanktsioonipaketi nimel – teema, mida Poola välisminister Radosław Sikorski on korduvalt tõstatanud Euroopa Liidu välisasjade nõukogu kohtumistel.

Samas tõi Wroński välja, et Ungari ja Slovakkia on selles küsimuses erineval seisukohal.

Pressiesindaja sõnul blokeerib Budapest ka Euroopa Liidu vahendite tagastamist Poolale toetuse eest, mida riik on seni Ukrainale osutanud. Wroński täpsustas, et kõnealune summa on umbes 2 miljardit Poola zlotti ehk ligikaudu 500 miljonit USA dollarit.

Wroński ütles, et nende vahendite tagasisaamine on oluline, kuna need on mõeldud reinvesteerimiseks Poola kaitsetööstusesse, et toetada jätkuvat relvatootmist, mille seas Ukraina vajadusteks.

Venemaa väitis 260 Ukraina drooni allatulistamist

Venemaa kaitseministeerium teatas neljapäeval, et Vene sõjavägi tulistas viimase 24 tunni jooksul alla 260 Ukraina drooni, millest 62 asusid väljaspool sõjatsooni.

"Õhutõrjesüsteemid tulistasid alla kaks JDAM-juhitavat pommi ja USA-s toodetud HIMARS-raketi, samuti 260 mehitamata õhusõidukit, sealhulgas 62 väljaspool erioperatsiooni tsooni," teatas ministeerium avalduses. Erioperatsiooni all peab Moskva silmas Ukrainas käivitatud sõda.

Vene kaitseministeeriumi teate kohaselt ründas Venemaa armee ise Ukraina relvajõudude laskemoonaladusid, droonide ja meredroonide tootmis- ja ladustamiskohti ning Ukraina relvajõudude üksusi 152 paigas.

Rutte kritiseeris Venemaa käitumist rahukõnelustel

NATO peasekretär Mark Rutte kritiseeris neljapäeval Venemaa käitumist Ukrainaga peetavatel rahuläbirääkimistel.

"Venelased on saatnud selle ajaloolase nüüd juba kaks korda Istanbuli läbirääkimistele, püüdes alustada ajalooga, mis oli 1000 aastat tagasi ja seejärel rääkides umbes nii, et Ukraina olemasolu on viga. Ma arvan, et see ei ole abiks," rääkis Rutte.

NATO peasekretär viitas Vene delegatsiooni Istanbuli kohtumistel juhtinud Kremli nõunikule Vladimir Medinskile, kes Venemaa tegevuse iseoloogiliseks aluseks oleva ajaloolise revisionismi üks eestkõnelejaid.

"Aga vähemalt püüame samm-sammult edusamme teha," lisas Rutte enne Roomas alanud Weimari kolmiku laiendatud kohtumist, millel osalevad Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola kõrval ka Ühendkuningriigi, Itaalia ja Hispaania välisminister.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1140 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 000 340 (võrdlus eelmise päevaga +1140);

- tankid 10 933 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 22 786 (+3);

- suurtükisüsteemid 29 063 (+47);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1413 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1184 (+1);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 40 435 (+138);

- tiibraketid 3337 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 51 715 (+136);

- eritehnika 3914 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.