Möödunud neljapäeval toimus Valges Majas Ukraina ja Venemaa esindajate kohtumine. Kohtumise korraldas USA esileedi Melania Trump, keda mõlemad pooled tänasid humanitaarmissiooni korraldamise eest väikeses Ukraina linnas Oleshkõs. Missioon sai võimalikuks tänu relvarahurežiimile, millest mõlemad pooled kinni pidasid.

"Üheskoos suudame luua midagi palju kestvamat kui lihtsalt ajutine relvarahu. Saagu Oleshkõst see säde pimeduse maailmas, mis aitab tuua esile kõik parima, mis inimeses peitub," ütles USA esileedi Melania Trump.

Mõlema poole esindajad ei varjanud oma emotsioone ning tänasid üksteise võidu esileedit.

"Mulle tundub, et me loome tõukejõudu, tänu millele mõlemad pooled õpivad tundma rahu hoidmise mehhanisme – selle rahu mehhanisme, mis kindlasti saabub," sõnas fraktsiooni Rahvateener esimees ülemraadas David Arahhaima.

Venemaa presidendi eriesindaja Kirill Dmitrijev oli ärevusest isegi sõnadega eksinud.

"Koostöö Venemaa ja Ukraina... See tähendab Ameerika Ühendriikide vahel on oluline mitte ainult meie kahele riigile, vaid kogu maailmale. Jätkakem ka edaspidi olulise panuse andmist humanitaarvaldkonda – üheskoos oleme selleks võimelised," lausus Dmitrijev.

Pärast seda suundus Dmitrijev kohtumisele USA presidendiga.

"Ma ei saa meie vestluse sisu avaldada, kuid ütlen üht: kokkulepe tuleb. Sellest saab ulatuslik kokkulepe, mis puudutab mitte ainult Ukrainat. See saab olema väga oluline ja ulatub Ukrainast palju kaugemale. Võib isegi öelda, et see võib hõlmata kogu Euroopat. Sellest saab suurejooneline ja suurepärane kokkulepe ning kõik jäävad sellega äärmiselt rahule," sõnas Trump.

Nii Euroopas kui ka Ukrainas tekitasid sellised suurejoonelised plaanid vähemalt ettevaatlikkust.

"Katse leppida kokku Ukraina ja Euroopa tulevikus ilma meie osaluseta ei oleks lihtsalt mitte ebamõistlik – see oleks sisuliselt võimatu, sest nii Euroopa kui ka Ukraina on iseseisvad osapooled ning just neist sõltub, kas nad nõustuvad ühe või teise kokkuleppega," sõnas Poola välisminister Radoslaw Sikorski.

"Soovin eriti rõhutada meie seisukoha keskset ja põhimõttelist elementi: Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust. Mitte midagi Ukrainast ilma Ukrainata, mitte midagi Euroopast ilma Euroopata," lausus Ukraina välisminister Andrii Sõbiha.

Kreml ei ole põhimõtteliselt eurooplaste osalemise vastu läbirääkimistel, kuid kindlasti mitte praegu.

"Loomulikult on mingis etapis eurooplasteta seda võimatu teha. Seetõttu tuleb eurooplastega rääkida, kuid praegu, nagu me kõik näeme, ei suuda nad isegi otsustada, kes võiks nende nimel rääkida," ütles Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov.

Peskovile vaidles vastu Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot, kes teatas, et Euroopa on esindatud teisipäevastel Venemaa ja Ukraina läbirääkimistel Abu Dhabis.

"Mis puudutab eurooplaste kohalolekut, siis te teate, et ameeriklastel on eurooplastega oma suhtluskanalid, ukrainlastel samuti. Ilmselt kujundavad nad juba oma koordineerimismehhanismi. Kuid kordan veel kord: tegemist on kolmepoolsete läbirääkimistega Abu Dhabis," sõnas Peskov.

Viimati kohtusid Ukraina ja Venemaa delegatsioonid USA esindajate Steve Witkoffi ja Jared Kushneri vahendusel selle aasta veebruaris Genfis. Pärast seda koondus Valge Maja tähelepanu Iraanile.

"Venemaa ja Ukraina sõja teemaliste läbirääkimiste protsessi paus oli tingitud just sõjast Iraaniga, eelkõige sellest, et läbirääkijad Kushner ja Witkoff olid kaasatud ka Iraaniga peetavatesse läbirääkimistesse. Loodetavasti ei teki läbirääkimistes enam uut pausi," ütles politoloog Volodõmõr Fessenko (Kiiev).

Moskvas leitakse, et tegemist ei ole üldse läbirääkimistega.

"Need ei ole läbirääkimised, vaid konsultatsioonid. Arutatakse olulisi, kuid põhimõtteliselt tehnilisi küsimusi. Territooriumidest ei räägita, riigikorra olemusest ei räägita, samuti mitte Ukraina sisereeglitest vene keele ja vene kultuuri kohta," sõnas Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu esimees Dmitri Trenin.

"Mis puudutab Abu Dhabi läbirääkimisi, siis Venemaa jaoks on need teisejärgulised. Need on olulised Zelenskile, kes saadab sinna tõenäoliselt üsna kaalukate esindajatega delegatsiooni," lausus poliitilise informatsioonikeskuse juht Aleksei Muhhin (Moskva).

Samal ajal pole Ukrainal juba üle kolme kuu olnud Washingtonis isegi oma suursaadikut.

"Praegu on Ukraina presidendi kantselei ja meie välisministeeriumi peamine ülesanne nimetada ametisse uus suursaadik USA-s. Kõigepealt tuleb otsustada kandidaadi üle ja seejärel ta ametisse nimetada. See on kõige tähtsam. Washingtonis peab olema kõrge staatusega inimene, kes hakkaks suhteid USA kongressiga arendama. Kõik meie sõbrad, sealhulgas Vabariiklaste parteist, ei pääsenud kongressi uude koosseisu. Kuid demokraatide seas on palju potentsiaalseid sõpru," sõnas Fessenko.