Euroopas toimuvad üha suuremad protestid andmekeskuste vastu. Meeleavaldajad nõuavad uute suurte projektide peatamist. Amsterdamis tungis üle saja aktivisti Microsofti andmekeskuse platsile. Politsei tõrjus neid pipragaasiga ja pidas mitu inimest kinni.

"Tehisintellekti ja andmekeskuste vastases võitluses on hea see, et kõik need erinevad võitlused saavad kokku. Need saavad kokku suurte tehnoloogiafirmade loos, sest see puudutab kõiki. See on sõjast, genotsiidist, kliimamuutusest, eluasemest. Siin saab kõik kokku ja seepärast seisame selle vastu ühiselt," ütles Amsterdami aktivist Nathan Timmer.

Soomes toimuvad meeleavaldused Google'i vastu. Ettevõte raius enne mõjude hindamist maha üle 500 hektari metsa. Raie peatati, aga just kahju loodusele on üks peamisi muresid.

Tähtsate valimiste eel mitmes Euroopa riigis võib andmekeskuste rajamine saada üheks tähtsamaks poliitiliseks küsimuseks. USA-s juba nii läks.

"Nende sõnul ei ühendanud mõlema partei inimesi miski rohkem kui vastuseis andmekeskustele, sest keegi ei palunud neid. Need ilmuvad su linna ja võtavad võimust," lausus Euroopa Poliitikakeskuse vanemnõunik Chris Kremidas-Courtney.

Andmekeskused ostavad kokku kiipe ja isegi ehitusmaterjale.

"Rääkisin USA-s ühe ehitusalal töötava inimesega. Ta ütles: "Chris, ma ei leia praegu vaskjuhet, sest andmekeskused tellivad kõik ära." Kui vajad maja ehitamiseks vaskjuhet, siis seda on raske leida või on hind tohutu," sõnas Kremidas-Courtney.

Euroopa on juba niigi tehisaru võidujooksus maha jäänud. Mõttekoja Bruegel andmetel asub Euroopa Liidus vaid umbes viis protsenti maailma tehisaru arvutusvõimsusest. Ühendriikides on see ligi 78 ja Hiinas 11 protsenti.

"Kui arvutusvõimsust peaks ühel hetkel nappima, ja nii on varem juhtunud, võib USA valitsus öelda: "Eelistame oma arvutusvõimsuse kasutajaid" ehk kasutajaid USA-s, mitte Euroopas, kus andmekeskusi pole. Me ei teeninda enam teie ettevõtteid ega teie valitsust," sõnas mõttekoja Bruegel vanemteadur Bertin Martens.

Teine põhjus on julgeolek, mid puudutab otse ka Eestit.

"Kui USA otsustab selle kuidagi peatada või kui mõni Atlandi-ülene merekaabel katkeb, Eesti puhul mõni Läänemere kaabel, ei pruugi meie Google'i tehisintellekt enam nii hästi töötada," ütles Martens.

Pooldajad räägivad investeeringutest, töökohtadest ja sõltumatusest. Euroopa ei peaks aga Ameerika hiiglaslike andmekeskuste mudelit lihtsalt kopeerima. Ka ehitamise pooldajate jaoks on Soome juhtum hoiatav näide.

"Üks asi on see, et neil polnud vist luba kõiki neid puid maha võtta. See on ju lihtne: sellist projekti tehes ei tohi teha ebaseaduslikke asju. See on väga lihtne algus. Siis tasub mõelda, kuidas ümberkaudsed inimesed rohkem kasu saaksid," sõnas MTÜ School of Moral Ambition kaasasutaja Jan-Willem van Putten.

Mida Euroopa siis tegema peaks? Euroopa Liit on AI-gigatehastele lubanud 20 miljardit eurot avalikku raha. Bruegeli hinnangul annavad need aga vaid umbes neli protsenti Euroopa tulevasest arvutusvõimsusest.

"Strateegia esimene osa peaks olema kaasata rohkem erakapitali nii väikeste kui ka ka suurte andmekeskuste jaoks. Erasektoril huvi jagub. Teiseks tuleb kiirendada andmekeskuste lubade menetlemist ja võrguühendusi," lausus Martens.

Ameerikat kopeerides ei jõua Euroopa Ühendriikidele kunagi järele. Targem võib olla panustada väiksematele andmekeskustele.

"Peaksime tehisintellekti kasutamist detsentraliseerima ja mitte sõltuma nii palju hiiglaslikest andmekeskustest USA-s, vaid ehitama väiksemaid andmekeskusi EL-is, oma riikides," sõnas Martens.

Enne tuleks aga vastata põhiküsimusele.

"Kas me seda tahame? Milleks? Kui jah, siis kui palju? Ja millised on reeglid? Need on asjad, mida peame demokraatiatena otsustama. Üks probleem on see, et see jõuab kohale enne, kui oleme selle üle arutanud," lausus Kremidas-Courtney.