Kui 12. juunil oli riigikogus arutlusel umbusaldusavaldus justiits- ja digiminister Liisa Pakostale, toodi ühe põhjusena välja Pihlakodus toimunu ja prokuratuuri hilisem tegevus. Olles kaks ja pool tundi erineva kriitilisuse astmega küsimustele vastanud, tunnistas Pakosta, et üks põhjuseid, miks Astrid Asi valiti riigi peaprokuröriks, oli see, et "ta on olnud kohtunikuna see kohtunik, kes on kõige enam toonud teisi kohtunikke, teiste kohtunike vastu süüdistusi ebaõiges käitumises vastava komisjoni ette".

Pakosta lisas, et "Asi on see inimene, kes väga tõsiselt suhtub oma kolleegide õiguspärasesse käitumisse" ja et ministri teada on Asil "tulemas ka üks järgmine asi, kus ta prokuröri ebaõiges käitumises vastutusele võtmiseks suunab".

Esmaspäeval selgitas prokuratuur, et kriminaalmenetlusega kontrollitakse, kas Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Eve Soostar võltsis kokkuleppemenetluses kannatanu seisukohta.

Täpsemalt juhtis prokurör kriminaalmenetlust, milles kannatanu oli suuliselt nõustunud kokkuleppemenetlusega, kuid digiallkirjastatud kinnituses ta seda nõusolekut ei andnud. Seega oli kannatanu kogutud tõendite kohaselt kokkuleppemenetlusega nõus, ent keeldus ekslikult nõusolekust.

Kahtlustuse kohaselt asendas prokurör kirjalikus dokumendis kannatanu keeldumise nõustumisega ja lisas muudetud dokumendi koos kannatanu varasema digiallkirja kinnituslehega toimikusse. Seejärel edastas prokurör toimiku kokkuleppemenetluse läbiviimiseks kohtusse.

Riigiprokuratuuri järelevalveosakonna juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare sõnul lähtuvad prokurörid kriminaalmenetluse läbiviimisel seadustest ning eeldavad õiguskuulekat käitumist igalt menetlusosaliselt.

"Prokurörile ei ole kohane ega lubatud mistahes põhjusel muuta või täiendada kriminaalmenetluses kellegi teise vormistatud ametlikku dokumenti. Kui prokuröri tegevuses ilmnevad viited sellisele teole, on vältimatu kahtlust põhjalikult kontrollida," ütles Nahkur-Tammiksaar.

Kaitsepolitsei on tõendid kogunud ja praegu tutvub kogutud materjaliga kaitsja. Pärast materjaliga tutvumist on kaitsjal õigus esitada prokuratuurile taotlused. Taotluste lahendamise järel otsustab juhtiv riigiprokurör kriminaalasja edasise käigu.

Kohtueelse menetluse viis läbi kaitsepolitseiamet ja juhib riigiprokuratuuri järelevalveosakond.