Kuriteoteates heideti Pihlakodu AS-ile ette tegevusetuks jäämisega vägistamisele kaasaaitamist. Prokuratuur hindas kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks kuriteoteatele lisatud dokumente ja e-kirju, teistes kriminaalmenetlustes kogutud teavet ning sotsiaalkindlustusameti järelevalve dokumente.

Analüüsitud materjal viitab prokuratuuri hinnangul sellele, et Pihlakodu juhid said võimalikust seksuaalkuriteost teada 2023. aasta detsembri alguses, misjärel esitas praeguseks vägistamises süüdistuse saanud abihooldaja lahkumisavalduse ja hooldekodu pöördus politseisse.

Kriminaaltoimiku materjalide põhjal tegutses süüdistatav varjatult ja temale etteheidetavate tegude ennetamiseks oleks pidanud hooldekodu rakendama hooldaja suhtes sisuliselt pidevat järelevalvet. Sellist nõuet hooldekodudele seatud ei ole. Kuigi Pihlakodu AS-i töökorraldus oli puudulik, ei olnud puudujäägid põhjuslikus seoses endisele abihooldajale etteheidetavate seksuaalkuritegudega. Seega isegi kui hooldekodu oleks tegutsenud kõikide nõuete kohaselt, ei oleks see hoidnud ära seksuaalkuritegude toimepanemist, seisis prokuratuuri avalduses.

Juhtiva riigiprokuröri Alar Lehesmetsa sõnul saab prokuratuur teha otsuseid ainult seaduse alusel ja kui ühiskond ootab hooldekodudelt suuremat vastutust või järelevalvekohustust, siis tuleb seadusandjal teha vastav seadusemuudatus.

"Tabasalu Pihlakodus toimunu on kahtlusteta põhjustanud palju kannatusi ja üleelamisi. On täiesti mõistetav, et avalikkus ja eelkõige kannatanute lähedased tajuvad, et hooldekodus toimunud võimalike kuritegude eest peab vastutama ka hooldekodu, kelle kohustus oli tagada hoolealuste turvalisus. Oleme korduvalt kontrollinud kogu meile teadaolevat informatsiooni, mille põhjal ei ole võimalik asuda seisukohale, et hooldekodu oleks ignoreerinud, soosinud või aidanud kaasa seksuaalkuritegude toimepanemisele. Kui aga kellelgi on veel teavet, et hooldekodu võis võimalikest kuritegudest varem teada, siis oleme valmis ka edaspidi iga infokildu põhjalikult kontrollima," kinnitas Lehesmets.

Riigiprokuratuuri hinnangul ei ole võimalik kuriteoteate põhjal väita, et Pihlakodu AS-i juhtivtöötajad oleksid seksuaalkuritegude kahtlusest teadnud enne 2023. aasta detsembrit, mil teavitati ka politseid. Seetõttu ei ole alust heita hooldekodule ette kuritegu ehk tegevusetusega vägistamisele kaasaaitamist.
Endisele abihooldajale on Põhja ringkonnaprokuratuur esitanud süüdistuse vägistamises, mida Harju maakohus arutab kinnises kohtumenetluses. Korduvas vägistamises süüdimõistmisel võib kohus karistada kuue kuni viieteist aasta pikkuse vangistusega.

Kriminaalmenetlust vanurite hooldajana töötanud 55-aastase mehe suhtes alustati 2023. aasta detsembri keskel. Info jõudis aga politseisse ligi kaks nädalat pärast seda, kui hooldekodu teine töötaja oli ilma püksteta mehe avastanud eaka kliendi juurest. Võika avastuse teinud töötaja läks juhtkonna jutule alles üle nädala hiljem, Pihlakodu ise tegi politseile avalduse veel omakorda neli päeva hiljem.