Eesti sai ligi kolm miljonit eurot, et luua rahapesu andmebüroole analüüsiprogramm, mis aitaks kiiremini võimalikku rahapesu tuvastada. Rahapesu andmebüroo saaks andmeid eri registritest anonümiseeritult ja plaanitav seadusemuudatus paneb paika, millal võib need andmed personaliseerida.

Ka saaks rahapesu andmebüroo õiguse kasutada erinevaid andmeanalüütika meetodeid, sealhulgas tekstitöötlus- ja andmekaevevahendeid.

"Niimoodi otsustas EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsus 2020. aastal, taotles selleks  Euroopa Liidu raha, ja see on väheseid nende algatusi, kus ma sisuliselt olen nendega nõus. Kui riigil on olemas andmed ja ta ei saa neid kasutada kuritegevuse vastases võitluses, neid andmeid töödeldes, siis tal jäävad käed lühikeseks," lausus rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Ligi sõnul ei koguta uusi andmeid, vaid seostatakse juba riigi käsutuses olevad.

Vandeadvokaat Carri Ginteri sõnul ei ole sellise andmebaasi loomine kuidagi põhjendatud ja see on klassikaline näide riigi soovist inimesi rohkem kontrollida.

"Täpselt sama näide oli, kui maksuameti soov oli kõigi inimeste kontosid hakata läbi käima. Täpselt sama on siseministeeriumi soov hakata numbrituvastuskaameratele tehisintellekti otsa lülitama, et püüda sealt kurjategijaid. See lihtsalt on lubamatu sekkumine meie privaatsusesse," leidis Ginter.

"Kuritegevuse vastane võitlus ei ole privaatsusse tungimine ilma põhjuseta. Selles ongi see asi, mis on see põhjus ja mis hetkel on võimalik isik tuvastada," ütles Ligi.

Riigikogu suures saalis arutati seadusemuudatust kuu aja eest ja eelnõu eestvedaja Maris Lauri (Reformierakond) sõnul on pärast õiguskantsleri, riigikontrolli ja andmekaitse inspektsiooniga kohtumisi tehtud selles olulisi muudatusi. Nii näiteks on rahapesu andmebürool ehk RAB-il õigus küsida infot vaid ettevõtete ja nende juhtide kohta.

"Tavalise inimese tavalistest tehingutest ei teki RAB-ile mingisugust andmestikku, mingisugust teadmist, kui ta ei tee sularahaga väga suuremahulisi tehinguid, kui keegi ei lähe ostma 100 000 eest endale korterit," lausus Lauri.

Lauri sõnul oleks eelnõu algses sõnastuses olnud võimalik eraisikute kohta päringuid teha.

Teise olulise muudatusena lisati eelnõusse punkt, et RAB peab korra aastas andma riigikogu julgeolekuasutuse komisjonis aru oma tegevuse kohta. Rahanduskomisjoni liikme Andrei Korobeinik (Keskerakond) tõi ühe kriitilise kohana välja andmelekke ohu.

"Kui need andmed kogutakse kokku, siis juhul kui tekib andmeleke – ja selle vastu ei ole meil mingit väga kindlat veendumust, et seda ei juhtu –, siis võib-olla mõni riik või mõni organisatsioon saab põhimõtteliselt kätte kogu selle andmemahu. See on palju ohtlikum kui tänane olukord," märkis Korobeinik.

Kui algselt pidi seadus jõustuma juba 1. juulil, siis nüüd on see lükkunud uude aastasse. Seadusemuudatuse tegemata jätmine aga toob Ligi sõnul kaasa selle, et taasterahastust saab Eesti 35 miljonit eurot vähem.