Helm, kes töötas kliimaministeeriumi kolme ministri nõunikuna, teatas eelmisel nädalal, et lahkub ametist ning keskendub teadustööle. Helmi sõnul oligi teadus peamine põhjus, miks ta lahkus ning ei vasta tõele arvamus, et ta puksiti ministeeriumist minema.

"Ma lahkusin omal soovil, sest teadustöö hakkas tugevalt kannatama, minu töörühm hakkas tugevalt kannatama, mul oli aega üsna vähe," ütles ta.

Helm möönis, et ministreid nõustades oli surve ühiskonnast tugevam, kui ta oli enne ametisse asumist oodanud, eriti ootamatult mõjusid isiklikuks muutunud rünnakud ning mingi osa oli lahkumisotsuses ka sellel.

Küsimusele, kas poliitikutel on soov kliimamuutustega ka päriselt tegelda, vastas Helm, et ühiskonna napim teadlikkus sellest valdkonnast mõjutab poliitikuid ja nende valikuid päris palju.

"Eks poliitik saab teha seda, mille järele on ootus. Kui (teadmiste) põhi on ette valmistamata, inimesed ei ole teadlikud vajadustest, nad ei tunneta seda kriitilisust, näiteks kliimamuutuste puhul /.../ siis neil (poliitikutel) on ikkagi väga raske ka ambitsioonikaid tegusid teha. Eks see Eestis kliimaseadusele ja keskkonnaalastele algatustele pisut saatuslikuks saab, et inimeste valmidus vastu võtta on väike," lausus Helm.

Kliimakindla majanduse seaduse esimene versioon oli realistlik ja Eesti tingimustele vastav, kuigi mitte nii ambitsioonikas, kui väga põhjendatud juhtudel oleks võinud olla, ütles Helm. Uus versioon on sellega võrreldes paindlikum, lisas ta.

"Uus kliimaseadus erineb eelmisest selle võrra, et see on lühem. Suur osa teemadest läheb üle nii-öelda teekaartidesse. Ambitsioonide poolest – kas see on nüüd langenud või mitte, aga kindlasti on läinud paindlikumaks. /.../ Võib-olla ka eesmärkide täitmise poolest pandlikumaks, et kui täpselt neid protsente näpuga järgi ajada, ja ka tonne," lausus Helm.

Samas on tegu hea seadusega ja see võetakse hästi vastu, ütles ta.

"Mul on suur usk ka (kliima)ministeeriumi heasse toimimisse, ma tean, mis inimesed seal töötavad /.../ ja millistele alustele kliimaseadus on rajatud. Ma kindlasti ei arva, et see on kehv seadus. Mille osas on mul vähem kindlust – mis sinna teekaartidesse saab. Eks selle üle hakatakse uuesti arutama ja kavatsen ka ise panustada," lausus Helm.

Reformierakonna ja Eesti 200 parempoolse valitsuse kohta märkis Helm, et kindlasti on sellel veidi teised prioriteedid kui eelmistel valitsustel.

"Ma ise ei näeks seda põlevkivi tulevikku nii helgena, kui kliimaseadus mõneti võimaldab. Samas on see praegune Eesti realism ka, et see on täpselt nõndaviisi seatud, et kui me rahvusvahelisi kohustusi täidame, siis me täidame ka oma kliimaseadust," ütles Helm.