USA kaotas leetritevaba riigi staatuse

USA kaotas pärast 26 aastat staatuse riigina, kus leetrite levik on likvideeritud. Viimase kahe aasta jooksul on riigis olnud rekordiliselt palju leetritega seotud haigus- ja surmajuhtumeid.
ÜRO eriorganisatsioon Pan-Ameerika Terviseorganisatsioon (PAHO) tegi kindlaks, et USA-s on sama leetritüvi levinud katkematult enam kui 12 kuu jooksul, vahendas BBC.
Osariigid on tänavu teatanud kümnest leetritega seotud surmajuhtumist. Tegemist on suurima arvuga alates 1990. aastatest.
PAHO direktor Jarbas Barbosa teatas, et leetritest vaba riigi staatuse on kaotanud ka Mehhiko ja Boliivia. Ta põhjendas leetrite taaspuhkemist lünkadega vaktsineerimises.
"Need arvud on meie piirkonnale tõsiseks hoiatuseks," ütles Barbosa teisipäeval pressikonverentsil.
Ta lisas, et Kanada, mis kaotas leetritest vaba riigi staatuse eelmisel aastal pärast mitut ulatuslikku haiguspuhangut, on tänavu teinud edusamme viiruse leviku katkestamisel.
PAHO immuniseerimisprogrammi juht Daniel Salas ütles teisipäeval, et USA ja teised riigid, kes on leetritest vaba riigi staatuse kaotanud, peavad esitama tegevuskavad, milles kirjeldatakse, kuidas nad kavatsevad vaktsineerituse taset parandada.
Euroopas kaotasid leetritevaba riigi staatuse selle aasta alguses teiste seas Ühendkuningriik, Hispaania ja Austria. Sama juhtus ka Venemaa, Aserbaidžaani ja Usbekistaniga.
Columbia ülikooli Irvingi meditsiinikeskuse meditsiiniprofessori Nuwan Gunawardhana sõnul on USA staatuse kaotamine "tohutu samm tagasi".
Leetritega nakatus enne vaktsiini väljatöötamist igal aastal miljoneid lapsi. Äärmiselt nakkav viirus võib lõppeda surmaga ning mõnel patsiendil võivad tekkida pikaajalised tüsistused.
USA soovitab lastel vanuses üks kuni kuus aastat saada kaks leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vaktsiinidoosi. Vaktsiini tõhusus haiguste ennetamisel on 97 protsenti.
Johns Hopkinsi ülikooli Bloombergi rahvatervise kooli laste nakkushaiguste spetsialist William Moss märkis, et tänu vaktsineerimiskampaaniatele oli USA esimene riik Ameerika maailmajaos, kus leetrite levik likvideeriti.
Usaldus vaktsiinide vastu on USA-s alates koroonapandeemiast järjepidevalt vähenenud.
Gunawardhana sõnul puutusid patsiendid pandeemia ajal kokku vaktsiinide ohutust puudutava väärinfoga ning kaotasid veelgi enam usaldust tervishoiusüsteemi vastu.
MMR-vaktsiiniga hõlmatus on USA-s langenud 92,4 protsendini. See jääb alla 95-protsendilise taseme, mida peetakse karjaimmuunsuse saavutamiseks vajalikuks. Karjaimmuunsus piirab leetrite levikut ja kaitseb ka neid, keda ei saa vaktsineerida, sealhulgas vastsündinuid.
Ainuüksi tänavu on USA-s registreeritud 5400 leetrijuhtumit. Tegemist on suurima aastase näitajaga alates 1991. aastast.
Pennsylvanias puhkenud epideemia on osariigi ametnike andmetel nakatanud enam kui 1400 inimest – tegelik arv võib olla märkimisväärselt suurem – ning nõudnud seitsme inimese elu.
USA tervishoiuminister Robert F. Kennedy juunior on sattunud Pennsylvanias ametnikega vaidlusse selle üle, kuidas leetritest põhjustatud surmajuhtumeid arvestatakse.
Kennedy on püüdnud USA vaktsineerimissoovitusi ja -poliitikat ulatuslikult muuta.
Vaktsiinide suhtes skeptiliselt meelestatud minister on korduvalt seadnud kahtluse alla ka MMR-vaktsiini ohutuse.
Möödunud aastal vallandas tervishoiuminister riigi vaktsiinide nõukogu kõik liikmed ja asendas nad enda valitud inimestega, kelle seas oli ka vaktsiinikriitikuid.
Nõukogu soovitas teha mitu muudatust, sealhulgas loobuda kõigi vastsündinute kohustuslikust vaktsineerimisest B-hepatiidi vastu. Föderaalkohtunik blokeeris need soovitused.
Kennedy on väitnud, et leetrijuhtumite arvu kasv algas juba enne tema asumist tervishoiuministeeriumi etteotsa ning et nakatumiste arv on suurenenud ka naaberriikides.
Ka president Donald Trump seadis tänavu kahtluse alla MMR-vaktsiini ohutuse. Ta andis korralduse jagada senine vaktsiin kolmeks eraldi vaktsiiniks leetrite, mumpsi ja punetiste vastu.
Tervishoiueksperdid peavad seda kulukaks sammuks, mis võib tekitada segadust juba praegu ohutu vaktsiini ümber.
Arstid ja terviseametnikud leiavad, et Kennedy ja Trumpi levitatud väärinfo on mänginud vaktsineerituse vähenemises olulist rolli.
"See ajab patsiendid segadusse. See ajab pered segadusse," ütles Gunawardhana. "Me vajame riigi juhtkonnalt selget sõnumit."
Föderaalvalitsuse sammud on jätnud tervishoiuametnikud ja osariigid olukorda, kus nad peavad tekkinud lünki ise täitma. Seetõttu annavad osariigid välja eraldi soovitusi, mis toetavad aastakümneid kehtinud vaktsineerimistavasid.









