Kliimaministeerium plaanib juulis-augustis saata avalikule konsultatsioonile uue energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK), milles on mitmetest senistest eesmärkidest loobutud.

Suurima pöördena on hüljatud eesmärk toota 2030. aastaks sada protsenti Eestis tarbitud elektrist taastuvenergiast. Selle sihi pani Kaja Kallase valitsus paika 2022. aasta suvel, kuid neljapäeval ütles Andres Sutt (Reformierakond), et Eesti suutlikkus selleks ajaks tuule- ja päikseenergia toel sada protsenti tarbimist katta pole optimaalne ega realistlik.

"Tuleb kohandada uus kaart muutunud maastiku järgi," põhjendas ta ja lisas, et ambitsioon, et kogu energia on puhas, siiski jääb, küsimus on aga selles, mis aastal see juhtub.

Sutt märkis, et 2030. aastaks moodustab tuule- ja päikseenergia maksimaalselt 60-70 protsenti ja kogu taastuvenergia tootmine 75-80 protsenti lõpptarbimisest.

"Sada protsenti puhas elekter võiks olla 2035, aga puhta energia alla läheb ka tuumaenergia," lisas kliimaminister.

ENMAK-i fookuses on energiajulgeolek, konkurentsivõimeline hind ja keskkonnamõjude vähendamine. Eleringil tuleb eelnõu järgi tagada hangetega piisavas mahus juhitavat elektritoomisvõimekust, mis tähendab aastaks 2035 hinnanguliselt 1200-1600 megavatti. Rajatakse uued juhitavad gaasijaamad, mis võimaldab vanimad põlevkiviplokid järk-järgult sulgeda.

Konkurentsivõimelise hinna saavutamise kohta sedastab eelnõu, et taastuvelektri tootmist suurendatakse toetuste abil seni, kuni see vähendab elektri lõpphinda.

Kliimaministeeriumi kantsleri nõunik Einari Kisel ütles, et kui praegu on Eesti kodutarbijate elektri hind madalam kui Läänemere-äärsete riikide keskmine, kuid äritarbijatel, kes tarbivad üle poole gigavatt-tunni energiat aastas, on see keskmisest kõrgem, siis ENMAK-is seatud eesmärgi kohaselt peaks tulevikus hind kõigi tarbijagruppide jaoks keskmisest madalam olema.

Sutt lisas, et elektri lõpphinda lähitulevikus, aastal 2030 või sealt edasi ei ole mõtet prognoosida, sest see on spekulatsioon. Tähtis on luua kohapealne tootmisvõimekus ja see, et tekiks pikaajaliste ostumüügilepingute turg, mis poleks seotud börsihinnaga, vaid energiatootja ja tarbija vahel sõlmitud lepingutega.

Valitsus algatas mais tuumajaama eriplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamise ning 2027. aastal peaks olema valmis tegevust alustama tuumaregulaator, kuid tuumajaama olemasolust saaks Suti sõnul rääkida kõige varem 2035. aastal.

Samas ei plaani riik tuumajaamadele toetusskeemi, küll aga aidata luua finantseerimisskeemi, mis võimaldaks laenuteenindamise pikemale ajale venitada. Sutt märkis, et periood, mil tuumaenergia oli maailmas mustas nimekirjas, on läbi.

"Tuumaenergia on prioriteet," kinnitas ta.

Meretuuleparkide vähempakkumist ministri sõnul ei tule, kuid nendegi puhul peaksid toeks olema finantseerimislahendused, mis aitaksid rahastamisperioodi pikendada. Kui praegu tahab pank, et meretuule või salvesti jaoks antud laen makstaks tagasi 20 aastaga, siis arvestades, et salvesti eluiga on sadakond aastat ja tuumajaamal üle 60, võiks see periood Suti hinnangul pikem olla.

"Kas arendaja on nõus aktsepteerima projekti pikemat tasuvusaega, on omaette küsimus. Aga kui pole soovi, pole järelikult ka investeeringut," tõdes ta.

Finantseerimislahendused peaksid pikema elueaga taristu nagu tuumajaama, meretuuleparkide või vesisalvesti jaoks olema vähemalt 30-aastase tähtajaga ja võimaldama teha investeerimisotsuseid turupõhiselt.

Samuti peaksid need lahendused olema Suti sõnul sellised, et kui riik neis osaleb, siis ta kindlasti teenib, mitte ei maksa peale. Millal sellised lahendused võiksid valmida, ei osanud ta öelda, kuid märkis, et pole kindel, et juba sügiseks. Lisaks eeldavad need ilmselt riigiabiluba.

Probleem oleks pankade jaoks Suti kinnitusel lahendatud, kui turule tuleks pikaajalisi suure mahuga tarbijaid.

Eesti ja Soome vaheline kolmas elektriühendus Estlink 3 on praegu konsulteerimis- ja planeerimisfaasis ning tähtaeg on 2035. aasta. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse seis on Suti sõnul sarnane: praegu käib konsulteerimine ja planeerimine, kuid valmissaamine võtab aega.

Küsimus on ka rahastuses. Sutt sõnas, et Eesti soovi kohaselt peaksid need ühendused saama võimalikult suures ulatuses ehk kuni 50 protsenti Euroopa poolt rahastatud.

"Lähtume sellest, et kõik valikud oleksid Eesti konkurentsivõimet toetavad," lausus kliimaminister.