Oluline Ukraina sõjas reedel, 20. juunil kell 19.55:

- Putini sõnul ei välista ta katset vallutada Sumõ linn;

- Zelenski: agressiivsetel režiimidel ei saa lasta ühineda ja partneriteks saada

- Ukraina ja Venemaa vahetasid sel nädala teist korda vange;

- Venemaa ründas Odessat taas droonidega;

- Zelenski ja Lagarde arutasid külmutatud Vene varade kasutamist;

- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit.

Putini sõnul ei välista ta katset vallutada Sumõ linn

Vene režiimi juht Vladimir Putin ütles reedel, et ta ei välista Ukraina kirdeosas asuva Sumõ linna vallutamist eesmärgiga luua piirile puhvertsoon.

"Meil ei ole eesmärki Sumõt võtta, kuid põhimõtteliselt ma seda ei välista. Nad kujutavad meile pidevat ohtu, pommitavad pidevalt piirialasid," ütles Putin Peterburi majandusfoorumil osalejatele.

Sumõ asub Vene piirist umbes 30 kilomeetri kaugusel ja on veebruaris 2022 alanud Moskva täiemahulises agressioonisõjas raskelt kahjustada saanud.

Peterburis toimunud majandusfoorumil peetud kõnes eitas Putin taaskord ka ukrainlaste õigust oma riigile.

"Ma pean venelasi ja ukrainlasi üheks rahvaks. Selles mõttes on kogu Ukraina meie oma," lausus ta.

"On üks ütlus – kõik kuhu Vene sõdur läheb, kuulub meile," ütles Putin.

Oma kõnes hakkas Putin taas Ukrainat ja Läänt sõja alustamises süüdistama. Tema sõnul sundisid Venemaa-vastased lääneriigid ja Ukraina "neonatsid" Moskvat sõna otseses mõttes isehakanud Donetski ja Luhanski rahvavabariike tunnustama ja neile relvastatud tuge pakkuma.

Zelenski: agressiivsetel režiimidel ei saa lasta ühineda ja partneriteks saada

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et Venemaa katsed kaitsta Iraani tuumaprogrammi näitavad, et vaja on kehtestada Moskvale karmimad sanktsioonid.

"Kui mõni tema liitlastest kaotab võime sõda eksportida, siis Venemaa nõrgeneb ja püüab sekkuda. See on nii küüniline ja tõestab taas, et agressiivsetel režiimidel ei saa lasta ühineda ja partneriteks saada. Kui edasiarendatud Iraani Shahed droonid ja samuti edasiarendatud Põhja-Korea raketid tapavad meie inimesi Ukrainas, siis on see märk, et globaalne solidaarsus ja surve pole olnud piisavalt tugev," sõnas Zelenski.

Ukraina ja Venemaa vahetasid sel nädala teist korda vange

Ukraina on koju toonud järjekordse rühma Venemaa vangistusest vabastatud sõjavange, teatas president Volodõmõr Zelenski reedel.

Ka päev varem toimus vangide vahetus.

"Enamik täna Venemaa vangistusest naasnud sõdalasi oli vangis olnud üle kahe aasta. Ja nüüd on nad lõpuks kodus," ütles Zelenski sotsiaalmeedias, kuid ei avaldanud, kui palju vange vahetati.

Venemaa kaitseministeerium teatas samuti, et Ukraina pool vabastas rühma Vene sõdureid.

Möödunud nädalal vahetasid Ukraina ja Venemaa neli korda sõjavange.

Kokkuleppe vabastada sõjavange saavutasid riigid 2. juunil Istanbulis peetud otsekõnelustel.

Moskva on viimaste päevade jooksul Ukrainale mitmes etapis üle andnud ka 6057 surnukeha. Kiiev teatas aga hiljem, et nende hulgas oli ka langenud Vene sõdureid.

Enne juunis sõlmitud kokkulepet toimus teadaolevalt suurim sõjavangide vahetus mai lõpus, kui mõlemad pooled vabastasid 1000 vangi.

Ukraina on korduvalt teinud üleskutse teha vangide vahetust kõik-kõigi vastu formaadis, kuid Venemaa on selle tagasi lükanud.

Venemaa ründas Odessat taas droonidega

Venemaa ründas ööl vastu reedet Odessat taas droonidega, Ukraina sadamalinnas oli kuulda plahvatusi. 

Linnas kuulutati välja õhuhäire, Odessa kesklinnas asuvas mitmekorruselises hoones puhkes rünnaku tõttu tulekahju, vahendas Ukrainska Pravda. 

Ukraina eriolukordade teenistus teatas reedel, et droonirünnaku tõttu sai vähemalt 14 inimest vigastada. Rünnakus hukkus üks inimene, vahendas The Kyiv Independent.

Õhujõud teatasid, et Vene väed saatsid Ukraina vastu välja 86 Iraani päritolu Shahedi drooni. Ukraina tulistas alla 34 drooni, samas 36 drooni kadus radaritelt või peatati elektrooniliste vahendite abil. 

Zelenski ja Lagarde arutasid külmutatud Vene varade kasutamist

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus neljapäeval Kiievis Euroopa Keskpanga presidendi Christine Lagarde'iga.

Zelenski ja Lagarde arutasid külmutatud Vene varade kasutamist Ukraina vajadusteks. Lisaks keskenduti kohtumisel mehhanismide leidmisele, et jätkata sanktsioone selliste varade vastu.

Kohtumise põhiteemaks oli Ukraina eelarveline toetamine. Zelenski rõhutas, et vaatamata sõjale ei kata võimud mitte ainult kaitsevaldkonna vajadusi, vaid maksavad kodanikele ka palku, pensione ja sotsiaalabi.

"Seetõttu on selliste institutsioonide nagu Euroopa Keskpank toetus tõesti oluline. Ja on vaja tööd teha, et katta meie eelarves sõja tõttu tekkinud lüngad," rääkis Zelenski.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1090 sõdurit

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 009 330 (võrdlus eelmise päevaga +1090);

- tankid 10 954 (+3);

- jalaväe lahingumasinad 22 860 (+7);

- suurtükisüsteemid 29 374 (+46);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1421 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1188 (+1);

- lennukid 416 (+0);

- kopterid 337 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 41 299 (+70);

- tiibraketid 3369 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 52 501 (+81);

- eritehnika 3920 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.