Seadusmuudatuste eesmärk on, nagu kirjeldab MKM, teha planeerimismenetlused lihtsamaks, arusaadavamaks ja kiiremaks. Ja see peaks tooma Eestisse uusi suurinvesteeringuid.

Üks ettepanek, mille esitas ettevõtjate nõukogu ning mille kiitis heaks valitsuse majanduskabinet, on strateegilistele ehk riigi jaoks olulistele investeeringutele nii-öelda kiirtee loomine ehk menetlusprotsessi kiirendamine ja lihtsustamine. Küsimus on, mida hakatakse nimetama strateegiliseks investeeringuks.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles ERR-ile, et selles võetakse eeskuju Leedult.

"Mõte on et, põhimõtteliselt nagu Leedus, me tekitame teatud kriteeriumid, on see investeeringute maht, mingid strateegilised valdkonnad, näiteks kaitsetööstus. Me lepime kas ministri või valitsuse määrusega kokku kindlad parameetrid, ja kui investeering nende parameetrite alla läheb, siis talle tekib riigi poolt keskne kliendihaldur, kes aitab vastavate ametkondadega suhelda, vajadusel kiiremini saada vastuseid erinevates ametites, omavalitsustes. Me teeme need muudatusettepanekud täiendavalt eelnõusse, et tekiks keskne kontaktihaldur ja kiirprotsess," ütles ERR-ile majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Kuigi riigi jaoks olulised ehk strateegilised valdkonnad pole veel paika pandud, siis Keldo sõnul võiks peale kaitsetööstuse nendeks olla näiteks teadus ja innovatsioon.

"Ja meil on elektroonikatööstus Eestis tugev, meil on puidutööstus tugev. Eks me vaatame. Oluline on see, et anda selgus, et need ei ole kuidagi valitud suvalt, vaid on kindlad kriteeriumid, mis pannakse määrusega paika, samamoodi nagu Leedus," lausus Keldo.

Kiirtee ehk planeeringute kiirendamine aga ei tähenda seda, et hakataks vähem arvestama keskkonnamõjude või kohalike elanike arvamusega.

"Ei, kindlasti mitte. Keskkonnamõjude hindamine tuleb ikka teha, see on kooskõlas Euroopa Liidu ja meie enda seadustega. Seda me kuidagi ära ei jäta ja keskkonnaalaselt me mingit allahindlust ei anna. Küll aga kiireneb protsess tänu sellele, et me mingid etapid saame eos ettevõtja eest enne ära teha. Et see protsess lihtsalt liiguks kiiremini, aga kogukonnad saavad kaasa rääkida," lausus Keldo.

Detailplaneeringut menetlusaega tahetakse vähendada ja jälgima hakata

Üks ettepanekutest, mis aga seadusmuudatustest välja langes, oli detailplaneeringute koostamise aja lühendamine kolmelt aastalt 2,5 aastale. Küsimus pole aga selles, et kohustuslikku ajapiiri ei saaks või ei tahetaks alla tuua. Pigem on ka 2,5 aastat ikkagi liiga pikk aeg, ütles Keldo.

"Ettepanekuid detailplaneeringute kohta tuli ka ettevõtjate nõukojalt ehk algne mõte, et muuta seda kolmelt aastalt kahele poolele, on väheambitsioonikas, ausalt öeldes," lausus ta.

Kuid ka praegu, mil koostamiseks kolm aastat, ei suuda omavalitsused sellest pahatihti kinni pidada. Ja seetõttu on kaalumisel mõte, et seadusse tuleks kirjutada sanktsioonid, kui ettenähtud ajaga detailplaneeringuga ühele poole ei saada.

"Tänane olukord, kus tihti tähtaegadest kahjuks kinni ei peeta ja mingeid sanktsioone ei ole kohalikele omavalitsustele, avalik-õiguslikele juriidilistele asutustele, siis meil on soov ikkagi tekitada konkreetsed tähtaegadest kinnipidamise nõuded, vajadusel sanktsioonid. Ja ei pruugi üldse see keskmine detailplaneeringu maht olla kaks pool aastat, vaid see võib olla ka lühem," ütles Keldo.

Millised sanktsioonid võiksid olla, alles koos justiitsministeeriumiga arutatakse.

"Kindlasti arutame ka kohalike omavalitsustega. Ma ei taha ühtegi konkreetset näidet tuua, sest need lähevad jälle nagu ikka oma elu elama. Kuidas see protsess peab käima, millised on tähtajad, ja kui neist kinni ei peeta, millised on sanktsioonid – on need mingid ettekirjutused, haldusaktid, on need kuidagi rahalised, seda ma tahakski läbi arutada justiitsministeeriumi ja osapooltega," lausus Keldo.

Kui sanktsiooniks valitaks näiteks rahatrahv, siis selleks, et riik mõnda omavalitsust, näiteks Tallinna, trahvida saaks, peab omakorda seadust muutma.

"Sanktsioonide mõte on ikkagi selles, et need peavad olema piisavalt mõjusad, et nendega arvestatakse. Aga mu usk ja ootus on, et enamus kohaliku omavalitsuse asutusi tahavad heatahtlikult, et see protsess oleks selgem, lihtsam, arusaadavam kõikidele osapooltele. Ettevõtjad ise tõid näite, et kui Tallinnas planeeringute protsessi kiirendada, siis on võimalik, et korterite hinnad tänu sellele ka langevad," lausus Keldo.

"Põhimure on olnud ettevõtjate-arendajate poolt, et meil on seaduses täna tähtajad, aga neid ei täideta ja midagi ei juhtu, kui tähtaega ei täideta, et niimoodi see jätkuda ei saa," lisas ta.

Samas pole saladus, et nii mõnigi detailplaneering on hoopis arendaja süül või tahtmisel venima jäänud. Keldo sõnul ollakse sellest teadlikud ning selle saab kindlaks teha, kui venimise taga pole omavalitsus, vaid ettevõtja.

Ja selleks, et juba kehtestatud detailplaneeringute järel mõni ala lihtsalt tühjalt seisma ei jääks, siis nähakse seadusemuudatusena ette detailplaneeringute kehtetuks muutumist kümme aastat pärast selle kehtestamist, kui planeeringu elluviimisega ei ole selleks ajaks alustatud. 

Detailplaneeringu tähtsus väheneb, kuid lähiajal veel ära ei kao

Valitsus nõustus ka ettevõtjate ettepanekuga vähendada detailplaneeringute rolli ehitustegevuses. MKM on alustanud läbirääkimisi omavalitsuste ja kliimaministeeriumiga, et leida võimalusi detailplaneeringu asendamiseks projekteerimistingimustega.

"Üldiselt on eesmärk üldse terviklikult detailplaneering vajadusel asendada näiteks kas või projekteerimistingimustega, kus protsess seda võimaldab, sest see on oluliselt kiirem. Ehk me võtame detailplaneeringu tervikuna ette, küsimus ei ole ainult koostamise kolmelt aastalt kahele poolele viimine, vaid kuidas päriselt muuta see tõhusaks, kuidas tähtaegadest kinni peetakse ja kuidas üldse vähem planeeringuid teha, kui näiteks üldplaneering on juba piisavalt detailne ja näiteks ehitada võiks projekteerimistingimustega," rääkis Keldo.

Samas ei tähenda see, et detailplaneering kui menetlusetapp üldse ära kaotataks.

"Me analüüsimegi, et kas me saaks projekteerimistingimustel rajamist laiendada, see kiirendaks protsessi oluliselt. Aga igal pool see ei ole võimalik, kus üldplaneering ei ole detailselt määratlenud kogu piirkonna üldist loogikat või on ikkagi ebakõlasid ka ehitistes. Seal on ikkagi vaja sellisel juhul ka detailplaneering läbi teha. Päris ära see vähemalt lähiajal kindlasti ei kao, küll aga me proovime seal, kus on võimalik, protsessi lihtsustada ja ei nõua seda," lausus Keldo.

Valitsus heakskiidetud seadusmuudatused lähevad sügisel riigikokku ning pärast läbitöötamist saadab MKM sinna ka ettevõtjatelt kogutud ettepanekud, mis puudutavad strateegilisi investeeringuid ja detailplaneeringute regulatsiooni. Lootus on, et seadusmuudatused hakkavad kehtima järgmise aasta alguses.