Majandusminister Erkki Keldo allkirjastas sel nädalal planeerimis- ja ehitusseadustiku muutmise eelnõu ja palus selle kiiresti valitsuse istungi päevakorda võtta, sest planeerimismenetluste lühendamine on koalitsioonileppesse kirja saanud prioriteet.

Seaduse muutmine on seletuskirja kohaselt tarvilik selleks, et aastate jooksul ilmnenud probleeme lahendada ning reformida planeeringute tegemist, sealhulgas lühendada menetlusaega.

"Planeeringuga tuleb luua eeldused kestliku, funktsionaalse, mitmekesise, kasutusmugava, kvaliteetse ja turvalise elukeskkonna ning kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, hoides olemasolevaid väärtusi," sedastab eelnõu.

Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et muudatuse puhul lähtutakse Davosi kaheksast kvaliteetse ruumi aluspõhimõttest, milleks on juhtimine ja valitsetus, funktsionaalsus, keskkond, majandus, mitmekesisus, kontekst, kohatunnetus ja ilu.

Praegu ei kohusta ükski õigusakt kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid järgima, kuid seletuskirja kohaselt on seda elukeskkonna parandamiseks tarvis.

Erkki Keldo hinnangul on aga vale seletuskirjas seisvast järeldada, et ministeerium planeeringute puhul edaspidi ilule rõhku paneb.

"Planeerimisseadusesse ei tule kuskile paragrahvi punkti, et tuleb arvestada iluga," ütles Keldo ERR-ile. "MKM-i poolt ei ole seal sellist kohustust. Ilu on subjektiivne."

Kliimaministeeriumi ettepanekul on seaduseelnõusse lisatud täiendus, et planeerimisel tuleb edaspidi arvestada kliimamuutustega ning võimaluse korral neid ennetada ja leevendada, ühtlasi elukeskkonda kliimamuutustele kohandada. See on vajalik, arvestades ülemaailmset kliimaolukorda.

"Selleks tuleb planeeringuga näha ette meetmed, millega kohandatakse elukeskkonda kliimamuutustele, näiteks kuumasaarte vältimiseks, tugevate sajuhoogudega toimetulekuks ja nii edasi," selgitatakse seletuskirjas.

Muudatuse mõju hinnatakse eelnõus positiivseks, sest planeeringud hakkavad pakkuma läbimõeldumaid ruumilahendusi ning kliimamuutusega kohanenud kvaliteetne ruum suurendab riigi julgeolekut.

"Planeeringu koostamist korraldavad riigiasutused ja KOV-id saavad planeerimise põhimõtetele tuginedes ruumi kohandada senisest jõulisemalt kliimamuutusest tingitud mõjudega arvestavalt, samuti luua senisest kvaliteetsemat elukeskkonda. Võimalikke lisakulusid kliimamuutusega arvestavate planeeringute koostamiseks ei saa pidada oluliseks," sedastab seletuskiri.

Samas tõdetakse dokumendis, et planeeringulahenduste elluviimise kulu tõenäoliselt veidi suureneb.

Majandusministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Kady-Ann Kogermann ütles ERR-ile, et juba praegu on mitme uuringuga tõestatud, et kvaliteetse ruumi põhimõtetega arvestamine tõstab kinnisvara väärtust ja on arendajale pigem kasulik.

"Kliimamuutustega arvestamine aga kindlustab selle väärtuse säilimist pikaajaliselt. Näeme, kuidas näiteks investeeringute finantseerijad soovivad saada kliimakindluse analüüse ja muud sellist, et olla kindel, et nende raha paigutumine on pikaajaliselt kestlik ja väärtust loov," selgitas ta.

Omavalitsused kardavad subjektiivsuse lisandumist

Narva linn teatas eelnõule antud tagasisides, et eelnõuga lisatakse üldsõnaline kliimamuutustega arvestamise põhimõte, kuid ilma seda sisustamata tekitab praktikas rakendamisel kohalikule omavalitsusele teadmatust ja probleeme.

"Sätte alusel saab igaüks vaidlustada planeeringu tasemel "mina arvan, et ei ole arvestatud kliimamuutustega, kuna maha võetakse puu/kõvakattega pind võrreldes varasemaga suureneb"," tõi Narva välja.

Tartu linn kritiseeris eelnõusse lisanduvat kvaliteetse ruumi põhimõtet.

"Keskmine planeerija ei suuda sellist ilukirjanduslikku põhjendust välja mõelda, seega jääb see planeeringu koostamise korraldaja õlule, kellel samuti pädevus puudub. Tartu linn on seisukohal, et tegemist on loosunglike ja subjektiivselt sisustatavate mõistetega, mis tekitab asjatuid vaidlusi," teatasid Tartu linna esindajad ja soovitasid see täiendus eelnõust välja jätta.

Saaremaa vald tõi välja, et detailplaneeringu algatamise taotluse peaks maaomanik olema võimeline esitama ka ilma konsultanti kaasamata, kuid kavandatava ehitisega eeldatavasti kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude kirjeldamine ei pruugi olla maaomanikule jõukohane.

Ehitusettevõtjate liit nimetas kvaliteetse ruumi põhimõtte puhul arusaamatuks, millist lisaeesmärki see teenib, sest sama põhimõte on nende hinnangul juba praegu seaduse eesmärgina sõnastatud. Samuti ei pea nad asjakohaseks kliimamuutustega arvestamise põhimõtet, sest ka keskkonnatingimustega arvestamine on niigi juba seadusesse sisse kirjutatud.

Tööandjate keskliit kritiseeris samuti kvaliteetse ruumi põhimõtte lisamist, mis võib nende hinnangul kogu planeerimisprotsessi pikendada ja eesmärgile vastu töötada, kuna on liiga üldine ja pigem suurendab subjektiivsete põhjenduste toel planeeringute takistamist.

Viru Keemia Grupp tõi välja, et see põhimõte toob lisariski igasuguste tööstusobjektide planeeringute vaidlustamiseks, sest võimaldab retooriliselt küsida, kas näiteks uus piimafarm, alumiiniumi sulatamise tehas või kaevandus aitab kaasa kestliku keskkonna loomisele.

Eesti tööandjate keskliidu hinnangul ei selgu seaduseelnõu seletuskirjast, kuidas ja kui palju peaks planeeringuprotsess muudatuste tulemusena kiirenema. Lisaks võib kvaliteetse ruumi põhimõtte lisamine kogu planeerimisprotsessi liidu arvates hoopis pikendada või suurendada planeeringute takistamist subjektiivsete põhjustega.

Majandusministeeriumi esindaja sõnul ei ole aga tegu subjektiivsete hinnangutega, vaid kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on fikseeritud Davosi kriteeriumites.

"Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava annab selgeid juhiseid, millega peab arvestama ehitatud keskkonna planeerimisel. Seega need on põhimõtted, mis on asjakohased juba praegu. Planeerimisseaduse muudatustes me pigem sõnastame neid põhimõtteid selgemaks. Seetõttu ei näe me sellest bürokraatia kasvu," ütles Kogermann.