Vanasadama põhjaosa alale, Kruiisiterimnali kõrval planeerib Tallinna Sadam terviklikku kvartalit, kus on kortereid, äripindu ja vaba aja veetmise kohti.

"Konkreetselt sellesse kvartalist ehk põhjaosasse me räägime ligi 400 korterist ja erinevatest ärihoonetest näeme ette ka asukoha võimaliku lasteaia jaoks. Lisaks selle kõige uhkem objekt võiks olla kultuuriobjekt, mis on siin samas Kruiiisiterminali promenaadi alguses," sõnas Tallinna Sadama kinnisvara juht Piret Üts.

See oleks mõtteline jätk kunagisele Põhja-Tallinna kultuurikilomeetrile.

"Seda teekonda enam sellisel kujul ei eksisteeri. Küll aga kindlasti kujuneb Linnahallist mingisugune kultuuriobjekt. On Eesti Kaasagse Kunsti Muuseum juba olemas, Patarei vanglasse tuleb muuseum, Lennusadam on juba olemas, Loodusmuuseum tuleb juurde ja Proto avastustehas. Tegelikult see algus võikski olla siinsamas Kruiisiterminali juures," lisas Üts.

Tallinna Sadama jaoks on see üks viiest detailplaneeringust Vanasadamat ümbritseval alal, et tuua sinna rohkem inimesi ja tegevust.

"See tegelikult hetkeseisuga ei olegi atraktiivne. Me tahame selle muuta atraktiivseks. Tegemist on ühe tühermaaga. Selle saab muuta atraktiivseks nii Eesti külaliste jaoks kui ka kohalike jaoks," ütles Üts.

Tallinna Linnahalli tagune on üks viimaseid tükikesi kesklinna tühermaast ning linn hoiab tugevalt kinni, et just selliseks ei-kellegi-maaks see ala jääda võikski.

"Linnatühermaad on midagi sellist, mida me kõik oleme pigem märgistanud kui midagi negatiivset. Tundus, et see on vaesuse ja saamatuse tundemärk ja me tahtsime neist lahti saada. Tegelikult on neil ka väärtus. Üks on see, et tühermaad, nagu ka surnuaiad on ühed elurikkamad paigad linnades, aga teine on ka see ühiskonna pool. Neid kasutavad need ühiskonnagrupid, kellel pole selles valmisehitatud linnas enam oma kohta," lausus Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.

Linnal on plaan algatada uus detailplaneering kogu Linnahalli ümbritsevale maa-alale.

"Kindlasti me ei soovi, et siia kanduks edasi seesama esimese Eesti maailm, mis siia Kalaranda on tekkinud, vaid et siin säiliks see mitmekesisus. Enamus inimesi, kes seda ala pigem väldivad või kritiseerivad, nad pole siin kunagi käinud ja nad tegelikult ei tea, et siin on väga aktiivne elu ja täitsa kindel oma kasutajaskond," lisas Mänd.

Linnahalli taha on kerkinud kaks kogukonna sauna, on niisama uitajaid ja püsikundesid ning ujujad käivad vees nii suvel kui talvel.