Tegemist on ettevõtte Diehl keskmaa õhutõrjesüsteemidega.

"See õhutõrjesüsteem on esimene, mille me hangime ja võibolla üks kõige tähtsamaid võimekusi, mida Rootsi on hankinud alates meie Patrioti-ostust 1990-ndatel," ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson pressikonverentsil.

Kaitseminister Pål Jonsson ütles samal pressikonverentsil, et sõda Ukrainas on olnud silmi avav tugeva õhukaitse tähtsuse osas.

Kristersson lisas, et investeering on osa kiirest taasrelvastumisest, mis on juba käimas.

Rootsi vähendas märkimisväärselt kaitsekulutusi pärast külma sõja lõppu, kuid muutis kurssi pärast seda, kui Venemaa annekteeris 2014. aastal Krimmi.

Rootsi valitsus teatas märtsis, et kavatseb suurendada järgmise kümnendi jooksul kaitsekulutusi umbes 300 miljardi krooni võrra, millega need tõuseksid praeguselt 2,4 protsendilt 3,5 protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Rootsi loobus kaks sajandit kestnud neutraalsusest ning esitas taotluse NATO liikmeks saamiseks, kui Venemaa alustas 2022. aasta veebruaris täiemahulist sõda Ukraina vastu. Rootsi sai NATO 32. liikmeks mullu märtsis.

USA president Donald Trump on nõudnud, et NATO liikmesriigid võtaksid kohustuse kulutada kaitsele viis protsenti SKT-st ning allianss püüab selles teisipäeval ja kolmapäeval Haagi tippkohtumisel ka üksmeelele jõuda.

NATO peasekretär Mark Rutte on kutsunud liikmesriike tõstma otsesed kaitsekulutused 2032. aastaks 3,5 protsendile ning lisaks eraldama veel 1,5 protsenti SKT-st laiemateks kaitsega seotud kulutusteks.