Kaubandus-tööstuskoda ja advokatuur kirjutavad pöördumises presidendile, et võimalike vastuolude tõttu vajaks seadus enne välja kuulutamist põhjalikku ülevaatamist.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Paltsi sõnul toimus seaduse menetlemine kiirustades ja jättes vahele olulisi samme, näiteks ei eelnenud sellele väljatöötamiskavatsust ega kaasatud piisavalt inimesi ja organisatsioone.

"Kuigi plaanitavad muudatused puudutavad nii ettevõtlusega tegelevaid inimesi kui ka ettevõtteid, siis ei olnud kaasatute hulgas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ega teisi katusorganisatsioone," rääkis Palts, lisades, et kiirustamist põhjendati vajadusega kasutada Euroopa Liidu taastefondi vahendeid.

"See ei saa olla piisav põhjendus olukorras, kus seadusel on mõju tervele ühiskonnale," rõhutas Palts.

Puudulik kaasamine ja kiirustamine eelnõu menetluses on viinud oluliste vigadeni nii seaduse sisus kui ka mõju hindamisel, ütles Eesti Advokatuuri esimees Imbi Jürgen.

Advokatuuri hinnangul on eelnõu põhiõiguste riive proportsionaalsuse analüüs puudulik, puudub andmekaitsealane mõjuanalüüs ning eelnõu eirab ka EL-i tehisintellekti määruse nõudeid.

"Selle seadusega kavandatav andmetöötlus võimaldab küll efektiivsemalt tõkestada rahapesu, aga ainuüksi see eesmärk ei õigusta isikute põhiõiguste ülimalt intensiivset riivet ega ulatuslike kohustuste panemist ettevõtjatele," lausus Jürgen.    

Organisatsioonid juhivad tähelepanu, et seletuskirjas puudub sisuline analüüs, kas muudatused on kooskõlas põhiseadusega, sealhulgas kas eesmärgid saaks saavutada vähem riivavate andmetöötlusmeetmetega.

Samuti peavad pöördumise kirjutanud andmekaitsealast mõjuhinnangut ebapiisavaks, märkides, et see ei vasta organisatsioonide hinnangul Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse ega EL-i tehisintellekti määruse nõuetele. 

Samuti puudub hinnang, kuidas tagatakse andmesubjektide õigused automatiseeritud otsuste tegemisel ja nende vaidlustamisel, seisab pöördumises.

Palts märkis, et digiühiskonnana oleme pikalt erinevaid andmeid kogunud ning uued tehnoloogiad võimaldavad neid efektiivsemalt analüüsida. "Samas peame ühiskonnana mõtestama, kui palju ja millises ulatuses me sellist andmetöötlust soovime. Tehniline võimekus ja võimalus ei tähenda, et seda kõike peaksime tegema — oluline on leida tasakaal, kus andmetöötlusest saadav kasu kaalub üles võimalikud mõjud privaatsusele ja põhiõigustele," sõnas ta.