Pärnumaal aiandusturvast tootev ASB Greenworld kahekordistas juunis oma tootmisvõimsuse, kui avas uue kasvusubstraatide tootmisüksuse. Ettevõtte juht Jüri Tiidermann ütles, et kuue miljoni suuruse investeeringuni jõuti vaatamata karmidele kliimaeesmärkidele.

"See investeerimisotsus sündis tegelikult juba 2021. aastal, enne kui meie vabariigi kattis roheudu. Seega jah, ütleme niimoodi, et alates 2023. aastast, kui me alustasime ehitamist, siis oli palju magamata öid, kuna riik sisuliselt võttis ära kogu investeerimiskindluse sektoril," ütles Tiidermann.

Tiidermann viitas eelmise valitsuse kavandatud kliimaseaduse eelnõule, mis seadis turbatööstusele eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside emissioone aastaks 2030 12 protsenti, aastaks 2040 50 protsenti ning aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise. See tähendanuks sisuliselt turbatööstuse kinnipanekut.

Uus planeeritav kliimakindla majanduse seadus tundub aga nii Jüri Tiidermannile kui ka turbaliidu tegevjuhile Annika Päsikule leebem.

"Sektoritele ole pandud ette eesmärke. On ühine üldine eesmärk kliimaneutraalsus 2050. aastaks, aga neid eesmärke, mis on vaheaastatel, on praegu maha võetud," ütles Päsik.

Kliimaministeeriumi rohereformi askantsleri Kristi Klaasi sõnul ilmselt protsentuaalsetest eesmärkidest tõepoolest loobutakse. See aga ei tähenda kliimaeesmärkide leevenemist.

"Tõenäoliselt ei ole mõistlik panna väga konkreetseks aastaks väga konkreetset protsenti eesmärgina, sest looduses protsessid ei ole niivõrd hästi mõõdetavad ühe konkreetse aasta kontekstis. Pigem peame vaatama pikema perioodi kontekstis. Meil ei ole plaanis leevendada eesmärke ja sisulises plaanis liigume väiksema keskkonnamõjuga kaevandamise poole," ütles Klaas.

Tiidermann loodab siiski, et uus kliimaseadus toob investeerimisjulguse tagasi.

"Tegelikult Eesti praegu, rääkides turbasektorist, on kaotanud kuskil 20 kuni 25 miljonit lisainvesteeringut, mille teised ettevõtted jätsid tegemata. Nüüd on see rong läinud, loodame, et uue kliimaseadusega suudetakse ettevõtteid jälle veenda, et seda tööstusharu on kellelegi vaja," sõnas Tiidermann.

Klaasi sõnul ei piira kavandatav seadus turbasektori tegutsemist.

"Seadus annab selle suuna, et neid ressursse rohkem väärindatakse, suurem suurem väärtus jääks Eestisse. Ma ei näe kuidagi, et see seadus piiraks selle selle sektori edasi toimimist," sõnas Klaas.

Klaas ütles, et seaduseelnõusse kirjapandavad turbatööstuse kliimaeesmärgid selguvad veel lähinädalatel.