Valitsus andis kliimaseadusele põhimõttelise rohelise tule, ütles energeetika- ja keskkonnakonnaminister Andres Sutt (Reformierakond).  

Riigikogule seadust siiski veel ei saadeta. Vastavalt valitsuse ettepanekutele viib kliimaministeerium seaduses ja teekaartides sisse tehnilisi muudatusi.

Kliimaseadust ja teekaarte esitleb valitsus järgmisel nädalal. Seadus esitatakse valitsusele heaks kiitmiseks järgmisel neljapäeval, peale mida antakse see üle riigikogule, teatas valitsuse pressiteenistus.

Peaminister Kristen Michal ütles valitsuse pressikonverentsil, et põhimõtteline otsus tehti ära, eelnõu tuleb järgmise nädala istungile ja siis läheb eelnõu juba parlamenti
ja parlament hakkab seda siis arutama.

"Ma arvan, et see on päris oluline edasiliikumine, et me oleme sinna jõudnud, sest on päevi, kus tundub, et seda ei õnnestu teha; on päevi, kus tundub, et seda õnnestub teha. Mul on hea meel, et õnnestub teha," lausus ta.

Põhjalikult arutas valitsuskabinet Michali sõnul fossiilkütuste kasutamise tulevikku.

"Ikkagi põhimõtteline suund tuleb võtta, et riik ei tee tulevikus enam investeeringuid fossiilsesse energiasse, näiteks põlevkivienergeetikasse. See tähendab seda, et uusi Auveresid, Auvere kahte, kolme, nelja me enam ei ehita. Seda lihtsal põhjusel: sellest tulev saaste on nii suur, et see poob kinni kõik ülejäänud tööstuste arenguvõimalused
ja piirab ära meie enda võimalused tulevikus puhtamale energiale üle minna," lausus Michal.

"Need on päris kaalukad otsused, need puudutavad sadu ja sadu miljoneid ja
miljardeid (eurosid) ja inimeste tulevikku," lisas ta.

Ka Sutt ütles, et riik tulevikus põlevkivijaamadesse ja põlevkiviõlitehastesse ühtki investeeringut ei tee.

"Selle seaduse suur mõte on kinnistada valitud suund koos valdkondlike teekaartidega
ehk me liigume järk-järgult välja fossiilsete kütuste kasutamisest. See on Eesti julgeoleku alus majanduses, investeeringud uutesse tehnoloogiatesse, efektiivsemasse ressursikasutusse, puhtasse energiasse. See kõik toetab majandust ja majanduse konkurentsivõimet, Eesti ettevõtete konkurentsivõimet," lausus Sutt.

Sutti sõnul loodab ta, et kliimaseaduse vastuvõtmist toetavad riigikogus ka opositsioonierakonnad, sest eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050, mis on sees ka kliimaseaduse eelnõus, kiideti heaks aastal 2019, mil valitsuses olid Keskerakond, Isamaa ja EKRE.

"Kindlasti (kas) sotsiaaldemokraadid, kellel ei tohiks ilmavaateliselt selle suuna vastu ju midagi olla. Meil võib olla erimeelsusi nüanssidest, kuidas sinna jõuda, aga nende erimeelsuste üle saab alati vestelda," lisas Sutt.

ERR kirjutas kolmapäeval, et Sutt on valmis saanud uue versiooni kliimakindla majanduse seadusest ja plaanib saada sellele neljapäeval valitsuse kabinetiistungil põhimõttelise heakskiidu. Koalitsioon plaanib enne järgmise aasta valimisi seaduse vastu võtta.

Uues seaduses enam ei ole sektoripõhiseid heitme vähendamise eesmärke, mis jäävad Suti sõnul niinimetatud teekaartidesse.

Kliimakindla majanduse seadus seab riigile üldised heite vähendamise vahe-eesmärgid aastateks 2030, 2035 ja 2040. Kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 on juba seatud riigikogu otsusega 2021. aastal. Valdkondlikud heite vähendamise eesmärgid on kirjeldatud seadusega koos käivates valdkondlikes teekaartides.  

Isamaa esimees: see seadus tühistatakse esimese saja päeva jooksul pärast valimisi

"Kolm aastat on Kristen Michali ettevõtmisel tegeletud kliimaseadusega, millest pidi tema sõnul saama uus majanduse elu korraldav põhiseadus. Selle väljatöötamiseks, uuringuteks, töörühmadeks on kulutatud miljoneid. Nüüd on seaduseelnõus alles jäänud mõned leheküljed loosungeid ning kohustused, mis käivituvad just valmistejärgsel ajal ehk alates 2027. aastast," ütles opositsioonilise Isamaa esimees Urmas Reinsalu.

Kliimaseaduse eelnõu dikteeriv ja kohustusi seadev stiil tekitab jõustamisel täiendavat ebakindlust ning õigusvaidlusi, märkis Reinsalu. "Sellest riskist said aru tüdinud ettevõtjad, kes kutsusid valitsust tööandjate keskliidu avaldusega möödunud sügisest üles loobuma kliimaseadusest. Kuu aega tagasi tundus valitsuse poolt, et nad võtavadki selle suuna, paraku ekslikult."

"Õiguslikku ebakindlust pole mõtet juurde toota, sest kui te peaksite selle seaduse siiski enne valimisi läbi suruma, siis Isamaa vaates see seadus tühistatakse esimese saja päeva jooksul pärast valimisi," ütles Reinsalu. Isamaa on viimased kaks aastat olnud Eesti kõige suurema toetusega erakond.

"Teiseks, kogu see segaduste jada on veelkord kinnitus paratamatule eelseisvale otsusele: kliimaministeerium tuleb peale 2027 aasta kevadet laiali saata," lisas Reinsalu.

"Selle ministeeriumi moodustamise keskne põhjendus oli Michali jaoks kliimaseaduse koostamine. See aktsioon on nende aastate jooksul osutunud aga täiesti luhtunud soorituseks," ütles Isamaa esimees.