Viis suurema müügituluga jaeketti spetsialiseerimata kaupluste turusegmendis on Coop, Selver, Maxima, Rimi ja Grossi toidukaubad. Neist nii Coopi kui ka Selveri käive vähenes mullu ühe protsendi võrra, Prisma käive langes üle kuue protsendi, Rimi käive aga kasvas 2,5 protsendi võrra. 

Hoopis suurem oli aga Grossi Toidukaupade kaubamärki kasutava OG elektra käibekasv: eelmisel aastal ulatus nende müügitulu 252,6 miljoni euroni, mida oli 10,1 protsenti rohkem kui 2023. aastal. Samal ajal puhaskasum vähenes 34 protsendi võrra, olles mullu ligi 11,7 miljonit eurot. 

Ettevõte põhjendas puhaskasumi langust eelkõige asjaoluga, et 2023. aastal teeniti erakorralist tulu elektrienergia tagasimüügist ja põhivara müügist. Kui erakorralised tulud kõrvale jätta, jääb mullune tulemus 2023. aasta omast siiski veidi väiksemaks ning selle kohta märgib ettevõte oma aruandes, et nad maksid käibemaksu suurenemise oma kasumlikkuse arvelt kinni.

Põhivarasse investeeris Grossi pood mullu 15,9 miljonit eurot ning selleks leiti raha omavahenditest ilma laenuraha kasutamata.

OG Elektrale kuulus möödunud aasta lõpu seisuga 82 toidu- ja esmatarbekaupade poodi ning kaks tööstuskaupade kauplust. Lisaks on ettevõttel oma külmhoone, logistikakeskus ning selle juurdeehitis, kus asuvad aktsiisikaupade ladu ja vaheladu.

Aasta jooksul avati kolm uut kauplust ning osteti kinnistuid, et uutesse kohtadesse laieneda.

Täistööajaga töötajaid oli OG Elektral mullu 1200 ja nende keskmine vanus oli 43. Tööjõukulude summa koos sotsiaalmaksuga oli 26,8 miljonit eurot.

Ettevõtte jaotamata kasum oli eelmise aasta lõpu seisuga 139,6 miljonit eurot. OG Elektra ainuomanik on Oleg Gross.

Käivet suutis 2024. aastal ligi ühe protsendi võrra kasvatada ka Maxima, millel see mullu oli 599 miljonit eurot, aasta varem aga 593 miljonit eurot. Puhaskasum langes eelnenud aasta 11,7 milljoni euro juurest 7,3 miljonini.

Aastalõpu seisuga oli Maximal 85 poodi ning kett tõi välja, et 2023. aastal mõjutas nende tegevust negatiivselt lisaks kõrgele inflatsioonile ja kasvavatele intressimääradele ka Lidli laienemine Eestisse, kuid mullu inflatsioon taltus ja intressimäärad langesid.

Suurimaks väljakutseks jaekaubanduses peab Maxima kaubanduses kahanevaid müügimahtusid ja aasta hakul tõusnud käibemaksumäära. Olukorra turul muudab poeketi hinnangul pingemiseks tihe ja üha suurenev konkurents, püsiv palgasurve ja asjaolu, et kui tooraine hind maailmaturul muutub, siis Eestis sisseostuhinnad enamasti ei lange.

"Seoses jaekettide üha tiheneva konkurentsiga turuosa pärast tõusis ka Maxima
promomüügi osakaal võrreldes 2023. aastaga märgatavalt. Hoolimata sellest õnnestus äriühingul müügitulu siiski kasvatada," sedastas ettevõte aastaaruandes.

Aasta lõpu seisuga oli Maximas 2937 aktiivset ja mitteaktiivset töötajat ning tööjõukulusid oli mullu 56,5 miljonit eurot.

Dividendideks maksis Maxima mullu kolm miljonit eurot ning jaotamata kasumit oli detsembri lõpu seisuga 22,3 miljonit eurot.

Väiksematest poekettidest paistab silma ka A1000 Marketeid pidava A1M OÜ edukas tulemus: eelmisel majandusaastal kasvas eelmise aasta lõpu seisuga 15 poega keti käive 27 protsenti 69 miljoni euroni. Kasumit teenis ettevõte 1,4 miljonit eurot.