"Me arvame, et mõistlik on majanduslikust, julgeoleku ja geopoliitika vaatest kindlustada, et me hoiame kliimapoliitikas kurssi," ütles Euroopa Komisjoni kliimavolinik Wopke Hoekstra.

Kuna aastaks 2050 on juba seatud eesmärk jõuda kliimaneutraalsuseni, määrab nüüd pakutu vaid tempo.

"See ei ole kuidagi ambitsiooni tõstmine, see on lihtsalt trajektoori kokkuleppimine selleks, et kliimaneutraalsuseni jõuda, et viimasel kümnel aastal oleks see ka tehtav ja sinna liiga palju ei jääks," lausus Eesti suursaadik Euroopa Liidu juures Katrin Juhandi.

Kuid siiski on Eesti ja ka mitmed teised liikmesriigid mures, et ei võetaks eesmärke, mis tehnoloogia puudumisel võimatuks osutuvad. Teema on tundlik, tõdeb ka komisjon.

"85 protsenti eurooplastest on kliimamuutuste pärast mures. Me peame hakkama saama ka paradoksiga, et paljud neist on ka mures, mida kliimapoliitika nende jaoks tähendab," ütles Hoekstra.

Lahenduseks pakub komisjon paindlikkust.

"Me lubame piiratud arvu süsinikukrediite osta väljastpoolt Euroopa Liitu. Nende väärtus peab olema tõendatav," lausus Hoekstra.

Teisisõnu saaks eesmärgist kolm protsenti täita makstes muule maailmale, et nad oma heidet vähendaks. Lisaks tahetakse süsinikuturule tuua süsinikupüüdmine ja liikmesriikidel lasta mahajäämust ühes sektoris asendada eduga teises.

"Sel korral on ka palju rohkem seal kirjas, kuidas me plaanime selle eesmärgini jõuda. Need [asjad] saavad olema määravad, kui me nüüd läbirääkimistele läheme," ütles Juhandi.

Liikmesriigid peaksid eesmärkide üle otsustama septembris.

"Septembris selgub tõetund, kas konsensus on, kas see ettepanek on piisavalt sobivaks saanud liikmesriikide jaoks," märkis Juhandi.