Transpordiameti lennundusteenistuse direktor Üllar Salumäe ütles esmaspäeval ERR-ile, et praegu on õhusõidukite registris 14 kopterit, nendest 12 on helikopterid ja kaks gürokopterid. Registrist pole veel maha võetud 17. mail Soomes purunenud kahte helikopterit, kuna uurimine nendega toimunud ja viie inimese hukkumise kaasa toonud õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks alles käib. Samuti on veel registris pühapäeval Vilsandi ja Saaremaa vahel vette kukkunud kopter, milles olnud seitse inimest pääsesid kõik tervena.

Lisaks eraisikute valduses olevatele nn hobilendudeks kasutatavatele kopteritele on Eesti õhusõidukite registris ka politsei- ja piirivalveameti lennusalga kopterid.

Eestis on üle 60 kopteripiloodi

Transpordiameti andmeil oli paari nädala taguste andmete kohaselt Eestis kopteri pädevusega erapiloote 22 ja neid, kes võivad kopteripiloodina ka raha teenida ehk ametipiloote 23. Lisaks on veel ka 17 liinipilooti, kes võivad kopteriga liinilende teha. Osa ametipiloote, kellel on Eesti pilooditunnistus, ei lenda Eestis, vaid töötavad välismaal.

Kokku oli eelmise aasta lõpu seisuga Eestis 470 kehtiva piloodiloa omanikku, selgub transpordiameti ülevaatest.

Salumäe rääkis, et valdav enamik Eesti kopteriomanikest on hobilendajad, kes eelistavad kopterit, kuna see võimaldab mugavamat lendamist kui lennuk, sest lennuki jaoks on vaja spetsiifilisemate nõuetega stardi- ja maandumiskohta kui kopterile.

"Need on inimesed, kes on esiteks lennundusentusiastid ja teiseks sellised, kellel on ka keskmisest rohkem rahalisi vahendeid, sest kopteriga lendamine ja kopter ise on võrrelduna lennukiga oluliselt kallim," tõdes transpordiameti lennundusteenistuse direktor.

Samas ei ole lennuki- ja kopteripiloodi väljaõppes ja nõuetes suurt erinevust, märkis Salumäe.

"Vahe on lihtsalt selles, et kopteripiloodina sa teed oma lennupraktika kopteriga, lennuki puhul lennukiga, aga lennureeglid on ikkagi ühesugused, raadioside reeglid sama moodi. Väikesed vahed tulevad sisse õhusõiduki ehituse ja piloteerimisvõtete poole pealt, aga seal nagu mingisugust väga suurt vahet, et ühte pead kauem õppima kui teist, seda vahet tegelikult ei ole," rääkis ta.

Piloodiks õppimisel võiks teooriakoolitus kesta paar kuud ja lennutunde peaks koguma vähemalt 45, et eksamile minna.

"Teoreetiliselt on seda võimalik ilmselt teha ära nelja-viie kuuga – sõltuvalt sellest, milline on rahakoti paksus ja kui suur see tahtmine on," tõdes Salumäe. Tema hinnangul võiks kopteripiloodiks õppimine olla siiski mõnevõrra kallim, kuna kopteri lennutund on kallim.

Küsimusele, kas kopteriga lendamine võiks olla ohtlikum kui lennukiga, kuna viimasega oleks võimalik maanduda ka siis, kui mootor ei tööta, vastas Salumäe, et ka kopteril on olemas omad võtted, kuidas ohutut hädamaandumist sooritada: "See on kindlasti keerulisem kui lennuki puhul, aga see võimalus on tegelikult olemas."

Kopteriõnnetused on sattunud viimastele aastatele

Salumäe tõi ka välja andmed alates 2009. aastast, mille kohaselt on viimase 16 aasta jooksul helikopteritega toimunud suurusjärgus 110 erinevat lennuohutust mõjutavat juhtumit, millest vahetu mõjuta juhtumeid on üle 100. Siiski on juhtunud ka neli lennuõnnetust, mille hulgas on ka Soome ja Vilsandi õnnetused ning üks tõsiseks intsidendiks kvalifitseeritav juhtum.

"Aga [kopteritega] lennuõnnetused on kõik kuidagi sattunud viimastesse aastatesse. Aastal 2021 oli üks lennuõnnetus, 2023 oli üks lennuõnnetus ja nüüd, 2025. aastal on olnud kaks õnnetust," rääkis ta.

Küsimusele, mis võiks olla sagenenud kopteriõnnetuste põhjus, vastas Salumäe, et üks tegur võib olla kopterilendude arvu suurenemine. Kahe tänavuse õnnetuse põhjused ei ole veel teada.

"Esimese kahe puhul oli tegelikult õnnetuse põhjuseks piloodi eksimus. Võib-olla see ongi see koht, kus me peame järelevalveasutusena vaatama pingsamalt sisse nendesse protsessidesse, kuidas piloote koolitatakse. Kuigi samas jälle olid need piloodid tegelikult väga kogenud, nii et algkoolituses nagu midagi väga valesti olla ei saa. Pigem võib-olla on seal küsimus selles, et kas minnakse mingil hetkel liiga julgeks. Aga see on juba spekuleerimine. Tehniliselt on need kopterid olnud korras, tehnika poole pealt ei ole just nagu midagi olnud neile ette heita," kommenteeris transpordiameti esindaja.

Vilsandi õnnetuse puhul tuleb kindlasti vaadata ka ilma mõju, kuna väidetavalt võis õnnetuse põhjustada kopteri lendamine madalasse pilve, märkis Salumäe ja rõhutas samas, et kõigile neile õnnetustele on keeruline ühist nimetajat leida.

Järelevalvet peaks tugevdama, aga ressursse napib

Salumäe tõdes ka ametis nähakse vajadust oluliselt rohkem panustada ohutus-ennetustegevusse kui seda praegu tehakse, kuid seda takistab ressursside nappus.

"Riigil on lennuohutuse plaan, kus me oleme kokku leppinud, et proovime lähitulevikus eralennundusele tervikuna natukene rohkem tähelepanu pöörata ja vaatame seal konkreetsemaid elemente, ning kopteripilootide pool on üks kohtadest, kuhu me proovime natukene rohkem sisse vaadata ja juurpõhjuseid välja selgitada," rääkis ta.

"Me peame suutma riigina panustada rohkem teavitustöösse ja ennetustegevustesse, aga selleks on paratamatult vaja ka riigil eraldada rohkem ressurssi, kui on viimastel aastatel suudetud teha. See on meie kõige suurem murekoht täna," tõdes Salumäe. "See ei ole üldse mitte see, et me selle ise välja mõtleme, et proovime oma eelarvet suuremaks saada. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) on juba kuus aastat tagasi tehtud juhtimissüsteemi auditis välja toonud, et see ressurss, millega me siin toimetame, ei ole tegelikult piisav," rõhutas ta.

Transpordiamet võtab kopterilennud suurema tähelepanu alla

Transpordiamet ütles esmaspäeval pressiteate vahendusel, et ameti 2025. aasta mitteärilise lennutegevuse fookusteemadeks on kolme valdkonna seas ka helikopterite lennutegevus tiheasustatud piirkondades.

"Viimastel aastatel on sagenenud juhtumid, kus helikopterid maanduvad ja lendavad tiheasustatud elamupiirkondades viisil, mis tekitab muret nii kohalikele elanikele kui ohutuse tagamise eest vastutavatele inspektoritele. Transpordiamet on saanud mitmeid kodanike kaebusi, mis viitavad sellele, et maandumised ei pruugi vastata kehtivatele lennuohutusnõuetele, ohustades seeläbi kolmandate isikute elu, tervist ja vara. Seetõttu suurendab transpordiamet järelevalvet helikopterite lennutegevuse üle ning peab vajalikuks regulatsiooni võimalikku täiendamist ja selgitamist," teatas amet.

Lisaks võetakse suurema tähelepanu alla langevarjuhüpetega tegelev lennutegevus ja üldlennunduse järelevalve üritustel ja lennuväljadel.