"Mis seal täpselt juhtus, seda me tõesti ei oska keegi kindlalt öelda, aga õnnelik oli see õnnetus igal juhul. Ehk siis kõik inimesed said kopterist välja," rääkis Lepp teisipäeval ETV saates "Ringvaade suvel".

Lepp lisas, et ei tea kas kopterist tuldi välja siis, kui kopter oli veel vee peal või tuldi siis, kui kopter oli juba kummuli. "Igatahes, kui kopter on kummuli, siis on sellest ülimalt keeruline välja tulla, seda treenivad kõik piloodid – nad käivad Paljassaares, kus on spetsiaalne bassein, kus pööratakse kopteri makett selili ja püütakse sellest välja tulla, see on eraldi treening, mida tehakse kõikidele pilootidele. Aga praegu tuli seitse inimest, tavainimest masinast välja. See on enam kui ime," rääkis ta.

Kommenteerides kopteri vette sattumise põhjusi, selgitas Lepp ühe võimaliku tegurina välja toodud madalasse pilve sattumise mõju: "Lennunduses ongi kaks asja: madal pilvisus ja halb horisontaalnähtavus, need on ohtlikud ja need on pahad lennunduses. Tugev tuul, vihm, lumesadu – need ei sega lendamist nii palju. Ehk madal pilvisus. Ma olen kuulnud, et see kopter oli sattunud pilve, keegi pealtnägijatest ütles. Kui sa satud pilve, sa kaotad hetkega ruumitaju, sul tuleb hirm peale."

Lepp rõhutas ka seda, et seni pole teada, kas kopter kukkus vette või laskus merre pilootide teadliku tegevuse tagajärjel.

"Ma olen aru saanud, et [kopteris oli] kaks pilooti ja üks pilootidest on isegi lennuõpetaja pädevusega. Nii et ma arvan tegelikult, et see, et üks pilootidest oli lennuõpetaja ja suurte kogemustega, kindlasti aitas seda päris lõppu natuke pehmemaks teha. Sest et kui kopter – ma ei tea, mis see kõrgus oli, räägitakse 150-st meetrist – kui 150 meetri pealt alla kukkuda kui kivi, siis tegelikult on lõpp väga traagiline," kirjeldas ta.

Ekspert märkis, et kui kopter oleks alla kukkunud, oleksid võinud selle küljes olevad õhkpadjad puruneda, aga seda ei juhtunud. "Nii et see tegelikult pidi olema mingilgi määral kontrollitud allatulek," tõdes ta.

"Ja kuna on räägitud ka sellest, et mootor töötas, kopter oli täiesti lennukõlblik, siis saab lihtsalt võib-olla ühe variandina välja pakkuda seda, et kopter sattus iseenda tekitatud õhukeerisesse, mille nimi on vortexi ring, see on üks võimalus. Seal on selline olukord, kus vähekogenud piloodil tekib tunne, et ma tõstan kopterit aina kõrgemale ja kõrgemale ja tegelikult sellise liigutuse peale, vastupidi, sa tekitad seda keerist aina rohkem ja rohkem ja kaotad veel rohkem tõstejõudu," kirjeldas Lepp. "Sellest olukorrast väljatulekut on täiesti normaalne õppeprotsessis harjutada. Õppeprotsessis õpitakse lendama ka siis, kui on mootori rike, kui mootoriga midagi juhtub. Ehk siis kui sa oled juba saanud kopteripiloodi paberid, siis sa oskad igal juhul väga paljude riketega suhteliselt tervelt alla tulla."

Lepp tõdes, et kopter ei saanud väga suure kiirusega alla tulla, sest selles viibinud inimestel jäi taju alles, mida näitab see, et nad suutsid olukorrale kiiresti reageerida. "Kui me kukume 150 meetri kõrguselt alla, siis korraks läheb ikkagi mõistus ära. Nemad pidid olema kogu aeg väga heas füüsilises ja vaimses olekus, et nad taipasid kohe välja tulema hakata. Kindlasti nad aitasid teineteist. Sa oled kopteris – kopteris on kitsas, sul on paanika, sa oled rihmadega kinni, sa pead kõik rihmad lahti, sa oled tagurpidi, sa pead uksed lahti tegema, sul tuleb vesi sisse. Paanika on ülikerge seal juhtuma, aga nad pidid olema väga heas vaimses konditsioonis, et nad tulid sealt kenasti välja," selgitas ta.

See, et kopter pärast õnnetust kummuli oli, on Lepa sõnul täiesti loomulik, sest kopteri raskuskese on kõrgel, kus on mootor ja kaks üsna kitsast pontooni ei suuda seda püsti hoida, kui laine kopterit kõigutab.

Intervjueeris Grete Lõbu.