"Poolteist kuud elasime teadmises, et kriminaalkorras karistatud Keskerakond on tulemas linnajuhtimise juurde koostöös Reformierakonnaga. Selles reaalsuses me elasime. Me pingutasime partneritega selle nimel, et seda igatepidi ära hoida. Lõpuks me oleme ikka olukorras, kus seda lõplikku diili veel ei ole sündinud ja see on üks positiivne võit, mis ma väidan, et on päris suur," rääkis Jašin saates "Uudis+".

Võimutüli on abilinnapea sõnul linna juhtimist üldiselt väga halvasti mõjutanud ning paljud eelnõud on selle tõttu seisma jäänud, näiteks lisaeelarve vastu võtmine, mille taga seisab nelja kooli remont.

Jašin rõhutas, et kõige olulisem on linna juhtimine Keskerakonnata.

"Me jätkuvalt ei toeta lasteaia kohatasu kaotamist, me ei hääleta selle poolt linnavalitsuses, meie volinikud hääletavad selle vastu. See tähendab, et kolleegid peavad otsima toetust sellele punktile ka opositsioonist. Aga kuna meid Tallinna juhtimise olevaid inimesi pandi fakti ette, et see tuleb niikuinii ja opositsioonist Keskerakonna hääled on selle taga, tegelen sellega, et panen kokku neid punkte, mis toovad lisaraha õpetajate palkadesse alushariduses ja päästavad tegelikult eralasteaedasid ja hoidusid, loodetavasti toovad alla ka hinda, mida vanemad täna maksavad," rääkis Jašin.

Abilinnapea hinnangul ei saa öelda, et koalitsioon hakkaks Reformierakonna nõudmistele vastu tulles jälle endisena tööle, kuid selleni võib jõuda, kiites heaks ka teise lisaeelarve, kus on sees teised alushariduse toimimiseks vajalikud punktid, näiteks nagu eralasteaedade toetus.

Jašin rõhutas, et Eesti 200 on selgelt öelnud ja üle rõhutanud, et nende häältega lasteaia kohatasu ei kaotata. "Ju siis on ikkagi mingisugune jutuajamine, kindlus ja kokkulepe, et hääled tulevad kokku."

Kui praegu tähendab lasteaia kohatasu kaotamine üheksa miljoni euro suurust kulu, siis edaspidi tuleb sinna sisse arvestada ka üldine hinnatõus, õpetajate palgakasv, lasteaedade renoveerimised ja muu, mis tähendab abilinnapea sõnul iga-aastast kulude kasvu.

"Samal ajal 80 lasteaeda Tallinnas on renoveerimata. Hetkel on see hind kaheksa miljonit ühe lasteaia kohta, uue ehitamisel natuke rohkem. Tegelikult oleme arvutanud, et alushariduse uude taristusse on vaja investeerida 60 miljonit aastas. Täna see võimekus linnal on 40 miljonit, pluss-miinus. Kui on ettepanek 10 miljonit ära kulutada, siis linnaelanikud peavad aru saama, et selle hind on üks või poolteist lasteaeda vähem ehitamises," rääkis Jašin.

"Kõik linnavolinikud, kes hääletavad selle poolt, vähendavad alushariduse kvaliteeti," lausus abilinnapea.

Kui palju võib kohatasu kaotamine lasteaeda lapsi juurde tuua, ei saa Jašini sõnul analüüside põhjal täpselt öelda. Küll aga peab tasuta kohale kvalifitseerumiseks olema pere kirjutatud Tallinnasse sisse eelmise aasta lõpu seisuga ehk fiktiivsete sissekirjutuste põhjal lasteaia järjekordade pikenemist esimesel aastal kartma ei pea.

"Teine probleem on tõesti, et kui on kuutasu, siis vanem hindab, kui laps käib üks kord nädalas või pikemalt ei käigi, siis kas on mõistlik teda üldse hoida seal nimekirjas, see paneb mõtlema. Edaspidi sellist mõtlemiskohta ei ole, kuna lasteaed on tasuta. Jõustumas on ka alushariduse seadus, mis ütleb, et rühma nimekirjas saab olla ainult 20 last, mis veelgi kitsendab seda. Öelda, kui paljud pered jäävad ilma kohata on täna keeruline," kirjeldas ta.

Abilinnapea sõnul on lasteaiakohti puudu Haaberstis Pikaliival ja Kakumäel ning Põhja-Tallinnas Manufaktuuris, samuti Pirital.

Jašini sõnul võib soovi korral saada lasteaias koha sisuliselt ilma järjekorrata, aga sageli mitte samas linnaosas, kuhu seda soovitakse. Samuti pole ruumi sõimerühmades.

"Ja vanemal on valik, kas minna erasse – nüüd ma toon ettepaneku suurendada eratoetust, loodetavasti leiame võimaluse vähendada ka vanema kohatasu eralasteaedades – teiselt poolt on valik viia kaugemale lasteaeda. Need ei ole head valikud," rääkis ta.