Kas kuu aega kestnud poliitiline tsirkus Tallinna linnas on puhtalt teie soolo?

Ei. Meie poolt oleks see asi võinud olla tehtud juba 12. juunil.

Kellelt tuli selline idee hakata nende lasteaiakohatasudega skeemitama?

Reformierakonnal juba 2017. aastal.

Kes olid need konkreetsed inimesed, kelle idee oli see lasteaiakohatasude teema nüüd seekord üles tõsta?

Mina saan oma käsulaua Reformierakonnas Tallinna piirkonna juhina Tallinna juhatuselt. Olen kuulnud sotsiaaldemokraatide poolt tööstuslikus koguses toodetud juttu, et see tuli kusagilt Stenbockist. Tallinna juhatuses on sellised inimesed nagu Yoko Alender, Signe Riisalo, Andres Sutt, Õnne Pihlak ja teised. Nemad ütlevad mulle, kas ma juhin Reformierakonda Tallinnas või mitte, kas lähen abilinnapeaks või mitte, kas teeme üht, teist või kolmandat. Sealt tuleb minu käsulaud. Nemad ja meie üheskoos oleme need otsused teinud.

Mida te arvate, kuidas see kõik Reformierakonna reitingule mõjub?

Meie jaoks oli kõige olulisem see otsus ära teha, et peredel oleks kindlus – sellepärast me seda esmajoones tegime. Kokkuvõttes parem hilja kui mitte kunagi. See oleks pidanud juba ammu juhtuma. Meie siin ei soovinud mingit tantsu teha.

Lasteaialapsed on teile hingelähedased selles mõttes, et neil oleks tasuta lasteaiakoht. Kuigi ausalt öeldes võiks see laieneda ka mujale Eestisse. Aga kas teil endal pole olnud natuke piinlik, kui vaadata, kuidas see kriis arenes ja mida inimesed näiteks sotsiaalmeedias Reformierakonnast arvasid?

Muidugi on olnud piinlik. Mul on olnud piinlik. Meie erakonnaliikmetel on olnud piinlik. Meie toetajatel samuti.

Kas inimesed partei sees on olnud rahul sellega, mis toimus? Teie enda käitumisega?

Kuidas saab keegi olla rahul selle kujunenud olukorraga, kui me oleme pidanud selle asemel, et rahulikult tööd teha, käima läbi väga pika tee – nagu reis ümber maakera munitsipaalpoliitikas.

Aga teil endal – kas teil ei ole olnud piinlik oma käitumise pärast?

Ei ole olnud piinlik iseenda käitumise pärast selles loos, sest me oleme alates 2. juunist öelnud, et palun, teeme selle asja ära – siin on katteallikad, oleme valmis kompromissideks ja tagasisammudeks. Meil on hea meel, et lõpuks tehti sisuline ettepanek ja nüüd me keskendume sellele, et asi saaks tehtud ilma kisata ja kärata.

Kas Urmas Sõõrumaa on endiselt Reformierakonna linnapeakandidaat?

On küll.

Ühtlasi on Sõõrumaa viidanud, kui küsiti, kas ta on sattunud Reformierakonna mängukanniks, et äkki on hoopis Reformierakond tema mängukann. Kas see võib nii olla?

Ei – Reformierakond toetub oma väärtustele. Eestikeelne haridus on meie jaoks siin linnas üks olulisemaid teemasid. Eestikeelne ja -meelne linn, kus me kultiveerime klassides ka õiget ajalooõpetust, mida riiklik õppekava ette näeb, ohutu linnaruum lastele, põhjamaine ja ettevõtlusele suunatud linn – need on asjad, mida me Urmasega koos väärtustame. Ei ole siin keegi kellegi mängukann.

Kas te jätkate Reformierakonna Tallinna piirkonna juhina?

Jah, jätkan. Kuni öeldakse, et keegi teine tahab seda rolli. Olen kuulnud kuulujutte, aga mitte poole sõnagagi pole meie väga tihedatel koosolekutel Tallinna juhatusega keegi seda teemat tõstatatud – ei otseselt ega kaudselt. Nii kaua jätkan, kuni meil on valimised. Kui valimised on peetud, siis see on puhastustuli kõikidele erakondadele. Eks me siis näe!

Nüüd, mil valimisteni on veel mitu kuud ja te alles linnavalitsuses õpite üksteist taas usaldama – mina linnakodanikuna küsin: mida te selle aja jooksul veel ära teha plaanite? Kas lihtsalt "tiksute" need kuud täis, samal ajal kui linnakodanikud selle kinni maksavad?

Me kaotame lasteaia kohatasu ära.

See ongi kogu selle tsirkuse hind?

Veel kord – see tsirkus oleks võinud olemata olla, kui poliitiline tahe oleks varem avaldunud. Poliitikas ei ole solvumiseks väga palju ruumi. Mina ei ole solvunud. Mis puutub aga vale- ja laimukampaaniasse – kas selle eest vabandatakse või mitte, see on juba teiste inimeste lastetoa küsimus.