Oluline Venemaa agressioonisõjas Ukrainas teisipäeval, 8. juulil kell 23.00:

- Trump kritiseeris Putinit ja kinnitas relvaabi Ukrainale;

- Macron: Euroopa ei hülga Ukrainat;

- Kreml jälgib EL-i "kõige karmimate sanktsioonide" kehtestamist;

- Kreml: Ukrainale relvade saatmine pikendab sõda;

- Trump: USA saadab Ukrainale rohkem relvi;

- Sõrskõi: taastasime Kurski ja Belgorodi oblastis positsioonid;

- Deepstate: Vene väed liiguvad Zaporižžjas ja Donetskis edasi.

Trump kritiseeris Putinit ja kinnitas relvaabi Ukrainale

USA president Donald Trump väljendas teisipäeval rahulolematust Venemaa režiimijuhi Vladimir Putini suhtes ja ütles, et kaalub Moskvale täiendavate sanktsioonide kehtestamist. Samuti teatas ta, et on heaks kiitnud kaitseotstarbeliste relvade saatmise Ukrainale.

"Putin ajab meile palju paska, kui te tahate tõtt teada. Ta on kogu aeg väga sõbralik, aga selgub, et see on tähendusetu," ütles Trump pärast oma kabineti liikmetega peetud kohtumist Valges Majas ajakirjanikele.

Trumpi krõbe väljend peegeldab tema kasvavat frustratsiooni Kremli juhi suhtes seoses peaaegu kolm ja pool aastat kestnud kurnava sõjaga, mille Moskva algatas, kommenteerisid uudisteagentuurid Reuters ja AFP.

Trump kordas ka, et on "väga rahulolematu" Putiniga pärast eelmise nädala telefonivestlust, mis ei toonud kaasa mingeid edusamme võimaliku rahuleppe osas. 

Küsimusele, kas ta on huvitatud senatis välja käidud eelnõust, mis näeb ette sanktsioonide karmistamist Venemaa suhtes, vastas ta: "Ma kaalun seda väga tõsiselt."

Seaduseelnõu, mille algatajad on Lõuna-Carolina vabariiklasest senaator Lindsey Graham ja Connecticuti demokraadist senaator Richard Blumenthal, karistaks ka teisi Moskvaga kauplevaid riike, kehtestades 500-protsendised tollid riikidele, kes ostavad Venemaa naftat, gaasi, uraani ja muid eksportkaupu.

Päev varem oli Trump lubanud saata Ukrainale rohkem relvi, lükates sellega ümber Washingtoni eelmise nädala teate, et USA peatab osa relvatarnetest.

USA president, kes on oma pehme suhtumisega Putinisse vahetult pärast Valgesse Majja naasmist Kiievit ja lääne liitlasi ärevusse ajanud, kinnitas nüüd teisipäeval oma otsust.

"Putin ei kohtle inimesi õigesti. Ta tapab liiga palju inimesi. Seega me saadame kaitseotstarbelisi relvi ja ma olen selle heaks kiitnud," ütles Trump teisipäeval.

USA uudisteportaal Axios teatas teisipäeval, et Trump on lubanud saata Ukrainale viivitamatult kümme Patrioti õhutõrjesüsteemi raketti, vahendasid Ukraina meediaväljaanded The Kyiv Independent ja Ukrainska Pravda.

Trump ärgitas ka kaitseminister Pete Hegsethi survestama kaitsetööstusi relvade tootmist suurendama.

"Peame neid kiirendama, Pete, ja laskma neil toota palju kiiremas tempos," ütles ta.

Macron: Euroopa ei hülga Ukrainat

Euroopa ei hülga kunagi Ukrainat, ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron teisipäeval Briti parlamendi ees peetud kõnes, lisades, et Ühendkuningriik ja Prantsusmaa teevad relvarahu saavutamiseks nn tahtekoalitsiooniga koostööd kuni viimase võimaluseni.

"Me võitleme kuni viimase minutini, et saavutada relvarahu, et alustada läbirääkimisi kindla ja püsiva rahu loomiseks, sest see on meie julgeolek ja meie ühised põhimõtted, mis on Ukrainas kaalul," ütles Suurbritanniasse riigivisiidile saabunud Macron.

"See koalitsioon oli lihtsalt signaal, et eurooplased ei hülga Ukrainat kunagi – mitte kunagi," rõhutas Prantsuse president.

Macron ütles Briti parlamendile peetud kõnes ka seda, et Suurbritannia ja Prantsusmaa peavad tegema koostööd rahvusvahelise korra kaitsmiseks.

"Me peame tegema koostööd, et kaitsta tõhusat multilateralismi ja rahvusvahelist korda," ütles Macron riigivisiidi ajal, mis oli esimene Euroopa juhi riigivisiit Suurbritanniasse pärast Brexitit.

Kreml jälgib EL-i "kõige karmimate sanktsioonide" kehtestamist

Kreml jälgib tähelepanelikult, mismoodi arenevad Euroopa Liidu Venemaale kehtestatud "kõige karmimad sanktsioonid", ütles teisipäeval Kremli pressisekretär Dmitri Peskov.

"Muidugi jälgime selles suunas toimuvaid arenguid tähelepanelikult," vastas Peskov ajakirjanike küsimusele, kas EL-i ähvardused kehtestada "kõige karmimad sanktsioonid" tekitavad Kremlis muret.

Ta märkis, et varem on olnud avaldusi, et selliste sanktsioonide uus pakett on juba ette valmistatud.

"Meie seisukoht on siin hästi teada. Loomulikult teeme kõik endast oleneva, kõik, mida oleme aastate jooksul õppinud, et minimeerida nende ebaseaduslike piirangute tagajärgi nii palju kui võimalik. Oleme palju õppinud, meil on selles valdkonnas märkimisväärne kogemus ja me kasutame seda igal võimalikul viisil," rääkis Kremli pressiesindaja.

Ennist ütles Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot, et Euroopa Liit valmistub kehtestama Venemaa vastu kõige karmimaid sanktsioone alates 2022. aastast.

Viimane meetmepakett on mõeldud Venemaa ressursside "kurnamiseks" ja sõjaoperatsioonide takistamiseks, lisas Prantsuse minister.

Meetmed mõjutavad naftatulusid, Venemaa ja teiste riikide "rahandustegelasi". Sanktsioonid kehtestatakse Pariisi ettepanekul, märkis ta, seega kavatseb EL innustada Moskvat relvarahuga nõustuma.

Kreml: Ukrainale relvade saatmine pikendab sõda

Kreml hoiatas teisipäeval, et relvade saatmine Ukrainale ainult pikendab sõda.

Moskva reageeris selliselt USA presidendi Donald Trumpi lubadusele saata Ukrainale rohkem relvi, et riik saaks kaitsta end Venemaa rünnakute eest.

"Loomulikult on ilmne, et sellised tegevused ei ole kooskõlas katsetega edendada rahumeelset lahendust," ütles Kremli kõneisik Dmitri Peskov.

Ta kritiseeris ka Euroopa riike "aktiivse panustamise eest vaenutegevuse jätkumisse" oma relvatarnete jätkamisega Ukrainale.

Trump: USA saadab Ukrainale rohkem relvi

USA president Donald Trump ütles esmaspäeval, et Ühendriigid saadavad Ukrainale rohkem relvi.

"Me peame saatma rohkem relvi – peamiselt kaitseotstarbelisi relvi," kinnitas Trump ajakirjanikele Valges Majas.

"Nad saavad väga, väga rängalt pihta," ütles Trump Ukraina kohta ja märkis, et ei ole rahul Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga.

Eelmisel nädalal selgus, et USA peatas osa lubatud relvade tarnetest Ukrainale.

Esmaspäeval kommenteeris relvatarnete peatamist ka Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt. Tema sõnul oli tegemist olemasolevate relvade tavapärase ülevaatusega

"Tegemist oli Pentagoni standardse ülevaatusega kõikide relvade, kogu abi ja kogu toetuse osas, mida Ühendriigid pakuvad kõikidele riikidele ja piirkondadele üle maailma, mitte ainult Ukrainale," ütles Leavitt.

Leavitt lisas, et kui praegune kaitseminister Pete Hegseth ametisse astus, siis andis ta Pentagonile korralduse see ülevaatus läbi viia.

Trumpi eriesindaja Ukrainas Keith Kellogg plaanib aga väidetavalt sel nädalal külastada Roomat. Ta osaleb Ukraina taastamise konverentsil (URC 2025) ja kohtub ka Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Sõrskõi: taastasime Kurski ja Belgorodi oblastis positsioonid

Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrski teatas ülemjuhataja peakorteri nõupidamisel Kurski ja Belgorodi oblastis positsioonide taastamist ja vallutatud ala säilitamisest.

"Rõhutasin meie üksuste tegevust aktiivses kaitses, takistades vaenlase tungimist sügavale meie kaitsesse Pokrovski ja Novopavlivka suunal ning jõudmist Dnipropetrovski oblasti halduspiirile. Märkisin ära positsioonide taastamise ja ala hoidmise Venemaa Kurski ja Belgorodi oblastis. Jätkame märkimisväärse vaenlase rühmituse ohjeldamist piirialal. Vaenlane ei saa seal rahu," kirjutas Sõrskõi sotsiaalmeedias.

Deepstate: Vene väed liiguvad Zaporižžjas ja Donetskis edasi 

Rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud teatasid, et Vene väed liiguvad Zaporižžjas edasi ja on seal jõudnud Kamianske asula lähedale. Analüütikud teatasid, et Vene väed liiguvad ka Donetski suunal aeglaselt edasi, vahendas Ukrainska Pravda.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1070 sõdurit

Ukraina relvajõudude teisipäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 028 610 (võrdlus eelmise päevaga +1070);

- tankid 10 995 (+0);

- jalaväe lahingumasinad 22 967 (+4);

- suurtükisüsteemid 30 034 (+41);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1434 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 1192 (+0);

- lennukid 421 (+1);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 44 230 (+172);

- tiibraketid 3439 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 54 456 (+86);

- eritehnika 3927 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.