"Oleme suutnud hinnatõusu aastaid edasi lükata. Energiakriisist tingitud lisakulude katteks kasutasime Nord Poolilt laekunud ülekoormustulu. Ülekoormustulu me edaspidi täiendavate kulude katteks kasutada ei saa," ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk pressiteate vahendusel.

"Arvestades sisendhindade kasvu, muutunud geopoliitilist olukorda ning taastuvenergia osakaalu suurenemist, on võrgutasude muutus vältimatu," lisas Kilk. Eleringi teatel on viimase kümne aastaga tarbijahinnaindeks kasvanud 56 ja ehitushinnad 46 protsenti, samas Eleringi võrgutasu on püsinud 2013. aastast samal tasemel.

Ettevõte põhjendab võrgutasu tõstmist ka olukorra muutmisega, kus enam kõik elekter ei liigu läbi elektri põhivõrgu, vaid üha suuremas mahus kaetakse tarbimine Eestis jaotusvõrkudes olevate taastuvenergiaallikatega.

"Elering on muutunud elektri transportijast varustuskindluse tagajaks – meie ülesanne on kindlustada elektri kättesaadavus ka siis, kui mõni elektrijaam rivist välja langeb või kui tuul ei puhu ja päike parajasti ei paista," märkis Kilk.

Kogu Euroopas on Kilgi sõnul näha võrgukulude osakaalu suurenemist energia kogukuludes seoses võrgu rolli muutumisega. "Samas näitab analüüs, et iga võrku investeeritud euro toob energia kogukulusid kokkuvõttes kahe euro võrra alla," sõnas Kilk.

Eleringi sõnul on ehitushinnad oluliselt kasvanud. Näiteks vanade liinide ja alajaamade uuendamine on praegu kuni kolm korda kallim kui mõned aastad tagasi. Hooldustööde maksumus on tõusnud ligikaudu 40 protsenti.

Lisaks avaldavad Eleringi kuludele mõju viimastel aastatel tehtud suured investeeringud, mille eesmärk on olnud suurendada võrgu läbilaskevõimet ja kriisikindlust. Muu hulgas on soetatud kriitiliste seadmete varusid ja avariitaastesüsteeme, et tulla toime ka keerulistes geopoliitilistes tingimustes.

Elering taotleb tariifide tõstmisega 12,5 eurolt 17,2 eurole megavatt-tunni kohta aastast lisatulu 25 protsenti ehk ligikaudu 24,5 miljonit eurot.

Tariifitõus puudutab otseselt Eleringi kliente – väikest hulka suurettevõtteid ja jaotusvõrguoperaatoreid, sealhulgas eelkõige Elektrilevi.

Eleringi tasu moodustab praegu keskmise kodutarbija elektriarvest 5,9 protsenti. Näiteks 250-kilovatt-tunnise kuutarbimise puhul tähendaks hinnatõus ligikaudu 1,6 euro suurust lisakulu kuus. Suurtööstustele avalduv mõju oleks hinnanguliselt 1,1 protsenti elektri lõpphinnast.

Kui konkurentsiameti menetlus kulgeb plaanipäraselt, võivad elektri ülekande uued võrgutasud jõustuda 2026. aasta esimeses kvartalis.

Juuli alguses teatas Elering, et hakkab pärast valitsuses heaks kiidetud võrgueeskirja muudatusi ülekandevõrku liitujate jaoks ette arendama, mis muudab uute tootmisvõimsuste liitmise kiiremaks ja kuluefektiivsemaks, panustades nii riigi energiaeesmärkide täitmisse.

Opositsiooni reageering

Eleringi otsusele reageeris opositsioonilise Isamaa liider Urmas Reinsalu, kes suhtus sellesse kriitiliselt. Oma sotsiaalmeedia postituses ütles Reinsalu, et Elering lõpetas möödunud aastal 20 miljoni euro suuruse maksueelse kasumiga ja valitsus võttis ettevõttest 16 miljonit eurot dividende.

Lisaks märkis Reinsalu, et Eleringi võrgutasu 37,6-protsendiline tõstmine ei ole majanduslikult põhjendatud ja suurendab Eestis hinnatõusu.

Samuti kirjutas Reinsalu, et taastuvenergiaga seotud lisainvesteeringud võiksid jääda arendajate kanda, selle asemel, et tarbijad ühiselt need kinni maksaksid.

Opositsioonilise Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Martin Helme ütles sotsiaalmeedias, et tema juhitava erakonna energiaplaan näeb ette lähiaastakümnetel põlevkivist elektrit toota ja paralleelselt käivitada tuumajaama arendus.

See võimaldaks Helme sõnul vähendada investeerimist ülekandevõrkudesse.

Gaasijaamade ehitamist EKRE ei toeta, sest need ja nende toodetud elekter on Helme sõnul kallis.

Sutt kärbib tõusu

Reformierakonda kuuluv energia ja keskkonnaminister Andres Sutt teatas sotsiaalmeedias, et kuigi Eleringi võrgutasu tõus on vajalik, ettevõtte väljapakutu on liialt palju ja tõus peaks väiksem olema.

"Ülekandetasu on tõesti 12 aastat püsinud samal tasemel ja seega on mõningane tõus paratamatu. Aga see peab olema mõõdukas. Ligi 40 protsenti ei ole mõõdukas. Palusin Eleringil taotluse parandada," kirjutas Sutt.