Oluline Venemaa agressioonisõjas Ukrainas kolmapäeval, 9. juulil kell 22.33:

- Rubio: Ukraina aitamine on ammendanud Euroopa riikide kaitsevarud;

 - Ukraina väitel võttis ta sõjarobotite abil Vene sõdurid vangi;

- Euroopa inimõiguste kohus mõistis hukka Venemaa tegevuse Ukrainas;

- Paavst pakkus taas end Vene-Ukraina läbirääkimiste võõrustajaks;

- Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku;

- Kreml väitis, et Trumpi märkused ei häiri Putinit;

- WSJ: USA võib anda Ukrainale veel ühe Patrioti õhutõrjesüsteemi;

- Ukraina peaminister: Ukraina vajab 2026. aastaks üle 40 miljardi välisabi.

Rubio: Ukraina aitamine on ammendanud Euroopa riikide kaitsevarud

USA välisministri Marco Rubio hinnangul on Euroopa riigid Ukraina toetamisel ammendanud oma kaitsevarud.

"Euroopa on oma napid relvavarud Ukraina abistamiseks ammendanud," kirjutas ta väljaande USA Today arvamusloos.

Rubio hinnangul on "Euroopa ühendatud sõjaline võimekus külma sõja lõpust alates pidevalt vähenenud ja on nüüdseks jõudnud peaaegu abitusse olukorda".

"Me liitlased (NATO-s) peavad taastama võimekused, mida nad on pikka aega unarusse jätnud - õhutransport, õhutõrje, suurtükivägi ja juhtimissüsteemid," kirjutas Rubio.

Ukraina väitel võttis ta sõjarobotite abil Vene sõdurid vangi

Ukraina meedia teatel õnnestus ühel väeüksusel robotiseeritud operatsiooni käigus hõivata Vene vägede positsioon ainult õhus ja maa peal liikuvate droonide abil ning ilma otse vahetult jalaväge kasutamata võtta ka kaks Vene sõdurit vangi. Tegemist on ajaloos esimese sellise operatsiooniga, väitis väljaanne Dialog.ua.

Harkivi oblastis asuva 3. üksiku rünnakbrigaadi võitlejad hõivasid Vene vägede kindlustatud positsiooni ja võtsid sõjavange ilma oma jalaväelaste osalemiseta operatsioonis ja vältides sellega ka isikkoosseisu kaotusi, kirjutas Dialog.ua.

Selle kirjelduse kohaselt ründasid vaenlase kindlustusi tankimiinide ja kumulatiivsete laengutega varustatud Ukraina FPV-droonid ja maapealsed robotsüsteemid. Kui järgmine maapealne droon hakkas tabamuse saanud punkrile lähenema, andsid seal asunud Vene sõdurid hävitamise ära hoidmiseks märku valmisolekust alistuda. Nad kirjutasid papitükile, et annavad alla ning seda kirja märgati Ukraina luuredroonilt.

Pärast seda juhatati kaks ellujäänud Vene sõdurit õhudroonide saatel Ukraina vägede kaitseliinile lähedusse ja Ukraina võitlejad võtsid nad vangi.

Kolmas ründebrigaad märkis oma teates, et nüüd hõivatud Vene vägede positsiooni olid varem kahel korral püüdnud edutult vallutada teised Ukraina üksused. Pärast operatsiooni lõppu võtsid vabastatud kindlustustes ja lähedases metsas positsioonid sisse Ukraina väed.

Brigaadi teatel sai operatsioon teoks tänu nende enda väeosas tegutsevale maapealsete robotkomplekside operaatorite koolile.

Dialog.ua märkis, et toimunu on selge tõend selle kohta, et Ukraina kohaneb kiiresti moodsa sõja väljakutsetega. Maapealsed lahingudroonid, mis töötavad koos FPV-ründedroonide ja luuredroonidega, on muutumas uueks teguriks, mis murrab Venemaa vana kaevikusõja taktika, lisas Dialog.ua.

Euroopa inimõiguste kohus mõistis hukka Venemaa tegevuse Ukrainas

Euroopa inimõiguste kohus (EIK) avaldas kolmapäeval Strasbourgis otsuse kohtuasjas, mille Ukraina ja Madalmaad algatasid Venemaa vastu.

Kohus leidis, et Venemaa Föderatsioon on süstemaatiliselt rikkunud mitmeid Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid 2014. aasta kevadel alanud relvakonfliktis Ukraina idaosas Donetski ja Luhanski piirkondades, mille käigus tulistati alla ka Malaysian Airlinesi reisilennuk MH17 ning samuti 2022. aasta veebruaris alanud täiemahulise sõja käigus.

Ukraina poolt aastatel 2015–2022 esitatud kaebused puudutasid separatistlike relvarühmituste ja Vene sõdurite toime pandud raskekujulisi inimõiguste rikkumisi tsiviilelanike vastu.

Nende hulka kuulusid ebaseaduslikud sõjalised rünnakud, vahistamised ja kinnipidamised, peksmised, röövimised, piinamised, sunnitöö, Ukraina meedia tsensuur, eraomandi hävitamine ning ukraina keele õpetamise keelustamine. Sihiti teadlikult Ukraina isikuid ja neid, kes toetasid riigi territoriaalset terviklikkust.

Samuti esitas Ukraina riik eraldi kaebuse vägisi Venemaale küüditatud Ukraina laste kohta.

Madalmaade kaebus puudutas 17. juulil 2014. aastal Donetski kohal alla tulistatud Malaysian Airlinesi reisilendu MH17, mille tagajärjel hukkusid kõik 298 pardal viibinud inimest, sealhulgas 196 Madalmaade kodanikku.

Madalmaade riigi sõnul ei uurinud Venemaa õnnetusjuhtumit nõutava põhjalikkusega. Venemaal tuleb hüvitada kõikide tuvastatud inimõiguste rikkumistega tekitatud kahju, kuid täpsema otsuse selle kohta teeb kohus tulevikus.

Kohus nõudis ka, et Venemaa osaleks rahvusvahelise ja sõltumatu mehhanismi loomisel, mille eesmärk on tuvastada lapsed, kes enne 16. septembrit 2022 viidi Ukrainast üle Venemaale või Venemaa kontrolli all olevale territooriumile ning taastada nende kontakt ellujäänud lähendastega.

Paavst pakkus taas end Vene-Ukraina läbirääkimiste võõrustajaks

Vatikani pressiteenistuse teatel tegi paavst Leo XIV kolmapäeval taas ettepaneku korraldada Kiievi ja Moskva vahelised läbirääkimised Vatikanis.

"Paavst rõhutas taas oma valmisolekut võtta Vatikanis läbirääkimisteks vastu Venemaa ja Ukraina esindajaid," märgiti pärast Leo XIV kohtumist Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga üllitatud avalduses.

Vatikani pressiteenistus märkis, et sel kohtumisel "arutas paavst käimasolevat sõda ning õiglase ja püsiva rahulepingu sõlmimise võimaluste kiireloomulise leidmise olulisust".

Lisaks märgitakse dokumendis, et kohtumisel "rõhutati suhtluse olulisust vaenutegevuse lõpetamiseks".

Venemaa korraldas Ukrainale ulatusliku õhurünnaku

Venemaa korraldas ööl vastu kolmapäeva järjekordse laiahaardelise raketi- ja droonirünnaku Ukraina linnadele. 

Venemaa jätkab rünnakuid Ukraina linnade vastu, kasutades selleks droone, ballistilisi rakette ja tiibrakette.

Ukraina õhujõud hoiatasid teisipäeva hilisõhtul, et Venemaa Nižni Novgorodi Savasleika lennuväljalt startisid MiG-31 tüüpi lennukid rakettidega. Sõjavägi teatas ka mitmete Ukraina linnade suunas liikuvatest drooniparvedest.

Ukraina õhujõud teatasid kümnetest Vene ründedroonidest ja ballistilistest rakettidest, mis ohustavad ka riigi lääneosas asuvaid piirkondi. Pealinn Kiievit raputasid esimesed plahvatused kesköö paiku, vahendas The Kyiv Independent. 

Kella nelja paiku toimusid plahvatused Volõõnia oblastis asuvas Lutskis. Plahvatustest teatati ka rindejoonele lähemal asuvatest piirkondadest, sealhulgas Dnipro, Sumõ ja Zaporižžja oblastis.

Kokku lasi Venemaa välja 741 raketti ja drooni. Ukraina tegi kahjutuks 718 õhusihtmärki.

WSJ: USA võib anda Ukrainale veel ühe Patrioti õhutõrjesüsteemi

Ajaleht The Wall Street Journal teatas, et USA president Donald Trump kaalub võimalust saata Ukrainale veel üks õhutõrjesüsteem Patriot. 

Üks asjaga kursis olev kaitseministeeriumi ametnik ütles, et Trump palus Pentagonil uurida võimalusi Ukraina varustamiseks suurema hulga relvadega, sealhulgas veel ühe Patrioti õhutõrjesüsteemiga. 

Trump kritiseeris teisipäeval ka Vene režiimi juhti Vladimir Putinit ja kinnitas, et on heaks kiitnud kaitseotstarbeliste relvade saatmise Ukrainale. 

Väljaande Axios andmetel taotleb Valge Maja veel, et Saksamaa müüks Ukrainale ühe Patrioti süsteemi. Allikad ütlesid väljaandele, et Trump lubas saata Kiievile ka 10 Patrioti õhutõrjeraketti. 

Washington on seni andnud Kiievisse kolm Patrioti. Saksamaa on samuti saatnud kolm ning rühm Euroopa riike ühe.

Kreml väitis, et Trumpi märkused ei häiri Putinit

USA president Donald Trump kritiseeris teisipäeval teravalt Venemaa režiimi juhti Vladimir Putinit. 

"Putin ajab meile palju paska, kui te tahate tõtt teada. Ta on kogu aeg väga sõbralik, aga selgub, et see on tähendusetu," ütles Trump. 

Kolmapäeval kommenteeris Trumpi otsekohest kõnepruuki ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov.

"Me oleme ses suhtes üsna rahulikud. Esiteks, ütleme, et Trumpil on üldiselt üsna karm kõnemaneer, kui rääkida fraasidest, mida ta kasutab," seletas Peskov. 

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1050 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 029 660 (võrdlus eelmise päevaga +1050);

- tankid 11 000 (+5);

- jalaväe lahingumasinad 22 969 (+2);

- suurtükisüsteemid 30 102 (+68);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1434 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1193 (+1);

- lennukid 421 (+0);

- kopterid 340 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 44 457 (+227);

- tiibraketid 3439 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 54 575 (+119);

- eritehnika 3929 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Ukraina peaminister: Ukraina vajab 2026. aastaks üle 40 miljardi välisabi

Ukraina peaminister Denõs Šmõhal ütles, et Ukraina vajab 2026. aastal oma majanduse ja sõjategevuse jätkamiseks enam kui 40 miljardit dollarit välisabi.

"Peamine ülesanne peaks olema mehhanismide ja vahendite väljatöötamine, mis võimaldaksid meil neid vahendeid ligi meelitada," ütles Šmõhal ajal, mil Kiiev üritab kindlustada pikaajalist rahastamist, valmistudes samal ajal 10.–11. juulil Roomas toimuva Ukraina Taastamiskonverentsi kaaskorraldajaks.

Šmõhal märkis, et valitsus esitas juuni lõpus eelarvemuudatused, et suurendada kaitsekulutusi ligi 10 miljardi dollari võrra, millega julgeoleku ja kaitse kogukulutused 2025. aastal ulatuvad umbes 50 miljardi dollarini ehk 26 protsendini Ukraina SKP-st.

"See aitab vaenlasele tõhusalt vastu astuda," ütles ta, lisades, et Ukraina rekordiline kaitse-eelarve sisaldab 16,4 miljardit dollarit, mis on ette nähtud relvahangeteks. Kuigi eelarve enda tulud on prognoositud 48,5 miljardile dollarile, on valitsus 2025. aastaks juba taganud 22 miljardit dollarit välisrahastust.