Statistikaamet teatas esmaspäeval, et analüüsib elektrihinnaindeksi senise arvutuskäigu kitsaskohti ja töötab välja uut metoodikat, mis põhineb detailsematel andmetel.

Rahandusminister Jürgen Ligi oli varem esmaspäeval öelnud, et elektri hinda on selgelt üle hinnatud nii hinna tasemelt kui kaalult tarbijahinnaindeksi väljaarvutamisel. "Ülehindamine seisneb juba selles, et ta moodustab alla nelja protsendi kodumajapidamiste ja alla ühe protsendi ettevõtete keskmistest kuludest. /.../ Metoodiline häda algas sellest, et kogu elektri hinnatõus arvestati mitmekordistunud börsi-, mitte keskmise hinna järgi," lausus Ligi.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski märkis, et seni on Eestis kasutatud fikseeritud hinnaga elektripakettide indeksi arvutamisel hindu, mis kehtisid uutele liitujatele, mitte juba kehtivate lepingutega klientidele. Energiakriisi ajal võeti arvutustes kasutusele fikseeritud pakettide hinnad, mistõttu indeks ei langenud enam koos elektri börsihinnaga.

"Kui me ei oleks vahepeal fikseeritud pakette arvestama hakanud, oleks elektrihinnaindeks tõenäoliselt taas langenud, aga see ei oleks jätkusuutlik lahendus, kuna uus energiakriis saaks indeksit jälle ülemäära tõsta. Seetõttu asusime otsima püsivamaid lahendusi," ütles Veski.

Peaminister Michal ütles, et statistikaamet on koos teiste institutsioonide analüütikute abiga avastanud vigu selles, kuidas hindade statistikat koostatakse, ning need vead tuleb nüüd korda teha.

"Vähemalt esimesed indikatsioonid on nii, et statistika on hinnanud meie majanduskasvu väiksemaks ja hinnakasvu suuremaks, aga las nad teevad need parandused ära ja mida kiiremini see tegelikkusega vastavusse viiakse, seda parem," lausus Michal.

Michal lisas, et kui hinnakasvu Eestis on statistikas tõesti kõrgemaks hinnatud, siis sellel on olnud selge mõju Eesti inimestele.

"Sellel on olnud ju reaalne mõju inimeste toimetamisele – mõnes kohas on üürilepingud sellega seotud, mõnedel ettevõtetel on hoonestusõiguste lepingud seotud, lisaks mõnes muus valdkonnas, näiteks transpordidotatsioonid – see on omakorda loonud täiendavalt hinnatõusu. Nii et analüüsi täpsustamine ja kaasaega viimine võib viimase paari aasta üks olulisemaid muudatusi (Eesti) majandus- ja rahandusvaldkonnas olla," ütles Michal.

Tarbijahinnaindeks on üks komponent ka pensionide iga-aastasel indekseerimisel. Michal märkis, et seda saab pigem pidada positiivseks, kui meie enda pensionärid on seetõttu paremini toime tulnud.

"Aga see on omanud mõju ka majanduses tervikuna, et mõnes valdkonnas on see ilmselt tõstnud ka hindu kiiremini ja võib-olla ka majanduskasvu on näidanud väiksemana aegadel, kus majandus on juba veidi rohkem kasvanud, kui me oleme seda arvanud. Nii et selle laiem mõju on palju suurem, kui me võib-olla hetkel suudame hoomata," lausus Michal.

Probleemiks ka toidu hind

Ligi märkis, et lisaks elektrihinna ülehindamisele on tarbijahinnaindeksi (THI) arvutamisel probleemiks ka toidu hinna mõõtmine.

"Oleme teinud siin radikaalseid muutusi, et teada saada tegelikke, mitte riiulihindu. Tibud alles kooruvad. Mõõtmisprobleemid on mitmekesisemad, aga ainuüksi tõsiasi, et sajad tuhanded pensionärid saavad kindlatel päevadel osta toidukettidest 10 protsenti odavamalt, teistelt ostjatelt tuleb see aga kätte saada, tõstab me riiulihinnad ja THI reaalsest kõrgemaks," ütles Ligi.

Ligi sõnul peab üle vaatama ka kodusoetamise hinna. "Näiteks on inflatsioonis sees inimeste isikliku kodu hind. Leedu või Poolaga võrreldes on see ebausutavalt kõrge, ent ka muus hinnastatistikas kahtlevad eksperdid meie võrreldavuses," märkis ta.

Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski ütles, et elektrihinnaindeksi arvestamise uus mudel plaanitakse kasutusele võtta järgmisest aastast.