Täitmisregistri põhimääruse alusel esitasid taotluse päringute tegemise jätkamiseks viis riigiasutust: politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet, kaitsepolitseiamet, välisluureamet ning rahapesu andmebüroo.

Justiits- ja digiministeeriumi asekantsleri Mari-Liis Mikli sõnul tuli taotlustes kohustuslikuna ära näidata, millise seadusest tuleneva ülesande täitmiseks asutus süsteemiga liitumist vajab, milliseid andmeid asutus saada soovib ja mis on nende andmete saamise õiguslik alus.

"Samuti oli meie soov näha, kuidas on asutustes korraldatud see, et igal konkreetsel päringutegijal oleks tööalastest ülesannetest lähtuvalt õigus ja vajadus teha pangapäringuid, ning et olemas oleks piisav sisekontrollisüsteem," ütles Mikli.

Neil asutustel on kõigi esitatud nõuete järgimisel õigus esitada päringuid järgmise info saamiseks: konto olemasolu, konto saldo, konto väljavõte, kontot kasutama volitatud isikud, konto omaniku tegelik kasusaaja, hoiulaeka olemasolu.

Senisega võrreldes piiratumas mahus saab päringutega jätkata maksu- ja tolliamet. Sellele asutusele jääb alles õigus saada infot üksnes võlgniku kontode arestimise staatuse kohta ja teha arestimisega seotud toiminguid. Pangaväljavõtete infot maksu- ja tolliamet pärida ei saa.

Õiguskantsler Ülle Madise kantselei tuvastas kontrolli käigus, et täitmisregistri kaudu pääsevad ametiasutused õigusliku aluseta ligi konto omanike pangasaladusele. Õiguskantsleri sõnul on riigiasutused teinud veidi enam kui aasta jooksul päringuid pankadesse kümneid tuhandeid kordi. Üks suuremaid päringute tegijaid on politsei, kelle hinnangul on nende huvi igati põhjendatud.

"Need päringud, mida õiguskantsleri ülevaates välja toodi, see number on tehtud ca 2200 kriminaalmenetluse vaates. See tähendab, et neid päringuid tehakse erinevatesse finantsasutustesse, mis tähendab, et ühe inimese kohta tulebki kriminaalmenetluses päris suur hulk päringuid, selleks et tuvastada, millises krediidiasutuses tal konto on ja millised need kontoandmed on," sõnas politsei- ja piirivalveameti peadirektor Egert Belitšev.

"Üks asi on see, kui küsitakse pangakonto olemasolu ja võib olla ka selle summa, mis seal peal on ja omanike kohta. Teine asi on see, kui tehakse pangaväljavõtteid, mis on tundlik teema, mis vajabki tõsisemat arutelu ja mis vajabki täpsemat reguleerimist," ütles riigikogu julgeolekukomisjoni esimees Maris Lauri.

Lauri sõnul on avalikkusele jäänud mulje, nagu sobraksid ametnikud massiliselt inimeste andmetes, kuid tegelikult tehakse pangakonto päringuid vähe, aga usalduse tõstmiseks on siiski vaja paika panna järelevalvemeetmed.

"Eelkõige on küsimus selles, et järelevalve ei oleks ainult sisekontroll, vaid oleks ka väline kontroll ja et väline kontroll ei oleks ka n-ö juhtiv asutus, vaid ka keegi natukene kõrvalt vaataks," sõnas Lauri.

"Ilmselt on vaja selgemaks rääkida, kas need normid, mis hetkel seadustes on, on kõigile ühtemoodi arusaadavad või tuleb neid täpsustada," lausus justiits- ja digiministeeriumi kantsler Tiina Uudeberg.

Kui kantsleri sõnul tänasel kohtumisel justiitsministeeriumile ei pandud otsest kohustust hakata seadusi muutma, siis Maris Lauri soovitusel tuleb ministeeriumidel paari kuu jooksul oma ettepanekutega välja tulla.

"Mis puudutab seadusemuudatust, siis saigi öeldud, et vaataksid eelkõige justiitsministeerium ja ka rahandusministeerium võimalikke muudatusi, sest näiteks maksu- ja tolliameti puhul öeldi, et on vaja selgemaks kirjutada asjad, rahapesu andmebürooga on diskussiooni rohkem, aga kindlasti ministeeriumil on ka mingid mõtted, et ka nemad vaataksid need asjad üle, et mis ettepanekud nemad teevad, aga ma arvan, et just nimelt kontoväljavõtete puhul ja see, mis puudutab rahapesu andmebürood, siis selle diskussioon tuleb suurem, põhjalikum, et kuhukohta me need piirid tõmbame," ütles Lauri.

Ka finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ütles, et uus regulatsioon tuleb paika panna seaduse tasemel.

"Jutt käib sellest, et milliseid tehinguid te teete ja kas riik peaks sellele kontrollimatult juurde pääsema. Minu vastus on: ei pea, see peab olema kaasus kaasuse baasilt ja hästi põhjendatud riigi poolt," sõnas Kessler.

Omaette küsimus on, kas inimesed peaksid teadma, et nende pangaandmete vastu tuntakse huvi.

"Kui me tahame päriselt efektiivselt kriminaalmenetlust läbi viia, siis enne avalikke toiminguid sageli ei tohiks see inimene teada saada. Seda väga selgel põhjusel, sest kriminaalmenetluses moodustavad tõendid kogumi ja kui inimene saab teada, et õigusasutused on tema võimalikust õigusvastasest teost saanud teada, siis need tõendid võivad edaspidi hävida," rääkis Belitšev.