Selgitusi jagasid justiitshalduspoliitika valdkonna asekantsler Mari-Liis Mikli ja justiitshalduspoliitika vabakutsete talituse juhataja Kairit Kirsipuu.

Mikli rääkis, et täitmisregistri eesmärk on hoida ja omada seda informatsiooni, mis kogutakse täitemenetluste raames - kes on võlgnik, kes on kohtutäitur, mis tegevusi selle toimiku raames tehakse, palju on põhinõudeid, mis on põhinõuete jäägid jne.

Ta märkis, et täitmisregistri kõrval on e-arest, mille kaudu oli varem võimalik vahetada informatsiooni uurimisasutuste, kohtutäiturite, maksu- ja tolliameti ning krediidiasutuste vahel.

"Ehk kui oli vaja edastada arestimiskorraldus panka, siis see toiming kohtutäituri vaates tehti täitemenetluse läbi viimiseks mõeldud infosüsteemides, aga see infovahetuskanal nimega e-arest on see süsteem, mis vahendab selle konkreetse korralduse panka. Ja siis pank teeb selle tulemusena seda, mida on pangale öeldud, et ta peab tegema ja tagastab selle kohta vastuse," selgitas Mikli.

Alates 2024. aastast kannab täitmisregistri nime nii täitmisregister ise kui ka e-aresti osa.

"E-arest on tehniliselt selline süsteemi osa, mis vahendab informatsiooni liikumist pankadega. Samamoodi on seal kohtutäituril võimalik teha saldopäringut. Aja jooksul on tulnud e-aresti kasutajatena juurde neid osapooli, kellel on õiguslikud alused krediidiasutustega teavet vahetada ja kes on seda muidu teinud e-posti teel või vanasti päris posti teel," rääkis Mikli.

Ta ütles ka, et täitemenetluse andmed ei puutu uurimisasutuste kontekstis kuidagi asjasse. "Võtame RAB-i näite. RAB-il on oma infosüsteem, ta koostab seal oma menetluse raames mingisuguse tegevuse, mille raames tal on vaja teada näiteks, kas sellel inimesel on selles pangas mingisugune konto, mis on selle konto saldo seis. Siis selle kohta koostatakse selle menetluse raames toiming ja see toiming edastatakse läbi selle infovahetuskanali e-arest panka ning saadakse sealt vastus," lausus ta.

Justiitshalduspoliitika vabakutsete talituse juhataja Kairit Kirsipuu märkis, et e-aresti osa kaudu käib suhtlus pangaga ja täitemenetluse andmeid puudutab täitmisregister.

"Kõik, kes vajavad suhtlust pangaga, kasutavad e-aresti funktsionaalsuste osa. E-aresti külge on liidestunud asutuste infosüsteemid, kohtutäiturite koja infosüsteem on liidestatud ja maksu- ja tolliamet – nemad saavad arestimiskorraldusi saata. Panga päringuid saavad teha kohtutäiturid, maksu- ja tolliamet ja uurimisasutused, julgeolekuasutused," sõnas Kirsipuu.

Mikli möönis, et registri nimi võib olla mõneti eksitav. "Täitmisregister – automaatne eeldus on, et see on seotud ainult täitemenetlusega. See infokanaliks olemine on lihtsalt üks lisaeesmärkidest. Siin on erinevaid nimeversioone olnud, et oleks arusaadavam, et see nimi hõlmab kõike, aga seadusandja otsustas, et täitmisregister on kõige parem, sest annab edasi peamise eesmärgi, mis tegelikult on täitemenetluste tarbeks," lausus Mikli.

"On valearusaam, et on võimalik käia vaatamas kõikide inimeste pangakontode andmeid. Tehniliselt päris nii ei ole, et on võimalik minna surfata kõikide pangakonto andmete peal," rõhutas Mikli.

Ta selgitas et infovahetuskanal võimaldab edastada päringu krediidiasutusele ja see, kas või kuidas krediidiasutus sellele vastab, kas ta vastab automatiseeritult või n-ö käsitsi, see on krediidiasutuse enda otsus. "Enamus on selle töö automatiseerinud, sest nii on ökonoomsem. Aga selle vastuse tagasilaekumine ei käi nii, et teen päringu ja saan sekundi pealt vastuse tagasi. Vastus tuleb 24 tunni jooksul. See süsteem lihtsalt vahendab päringuid ühe osapoole ja teise osapoole vahel," seletas Mikli.

Mikli tõi ka välja, et krediidiasutus küsib kord 24 tunni jooksul e-aresti süsteemist kõiki päringuid, mis on viimase 24 tunni jooksul saabunud, siis antakse krediidiasutusele n-ö pakk, kus on täiturite arestid, täiturite poolt varem kehtestatud arestide tühistamised, arestide muutmised, saldopäringud jne.

"Seal sees on ka uurimisasutuste poolt tehtud infopäringud, mida vahendatakse ühe pakina. Nendele vastab krediidiasutus, mida ta nendega ette võttis. Vastus võib tagasi minna samuti 24 tunni jooksul. Aga see ei ole kohustus. Osadele päringutele võib vastus laekuda ka mitme päeva jooksul. Vastamist ennast reguleerib pank ise, et millal ta saab selle vastuse tagasi anda," lausus ta.

Mikli ütles, et e-arestil endal ei ole mingit kasutajaliidest või kohta, kuhu kasutaja saab sisse logida. Ta pakub ainult X-tee teenuseid. "Nii pankadega kui ka uurimisasutustega me suhtleme ainult üle X-tee teenuste. See, milliseks näiteks PPA või kapo on kujundanud enda kasutajaliidese, milles toimuvate tegevuste tulemusena käivitatakse selle X-tee teenuse poole pöördumine, seda meie oma teenusega ei juhi," tõdes Mikli.

"Meil on info olemas päringute kohta, aga me ei hoia neid kehasid kauem kui 30 päeva. Kui tehakse konto väljavõte, siis tehniliselt me hoiame 30 päeva seda konto väljavõtet enda juures ja siis me kustutame selle sisu ära," lisas ta.

Kirsipuu ütles, et päringu toimumise fakti logisid hoiab justiitsministeerium kolm aastat.

"On oluline teha vahet või aru saada sellest, et  täitemenetluse seadustiku või selle rakendusaktid ei anna eraldiseisvat õigust asutusele ligipääsu pangasaladusele saada. See on tegelikult sätestatud vastavates krediidiasutuste seaduses ja nende asutuste eriseadustes, kust see pädevus või õigus andmeid saada või küsida tuleb," rõhutas Mikli.

Kirsipuu lisas, et näiteks kohtutäiturite oma infosüsteem võimaldab neil ainult avatud täitemenetluses selle menetluse osaliseks oleva võlgniku konto saldot küsida. "Ta ei saagi teistmoodi küsida. Süsteem ei võimalda suvalist inimest päringusse lisada. Ainult see menetluse subjekt, kes on seal võlgniku näol. Kui kohtutäitur tahaks nuhkida suvalise inimese taga, siis ta peaks esmalt looma teda puudutava täitemenetluse, panema täitemenetlusse selle inimese osaliseks ja alles siis saaks teha tema suhtes päringu. Aga seda kõike pärast ära kaotada pole kuigi lihtne," rääkis Kirsipuu.

Kirsipuu rääkis, et täitmisregistri kaudu saab päringuid teha vaid loetud arv asutusi. Krediidiasutuste seaduses on loetelus aga umbes 25 asutust ja isikut, kellel on õigus seaduse järgi pangalt andmeid küsida. Väga suur hulk küsib neid tavakanaleid pidi, kirja teel, osalt seetõttu, et neil puudub seda võimekust võimaldav liides. Sinna hulka kuuluvad näiteks kohus ja pankrotihaldurid, märkis ametnik.

Küsimusele, kui palju on neid asutusi, mis ei suuda end uuesti registreerida uutest reeglitest lähtuvalt, vastas Kirsipuu: "Asutused pingutavad, nad panevad kirja kõiki neid punkte, mis neil oodatakse, põhjendavad ära enda liidestumise vajaduse, toovad välja kõik need õiguslikud alused päringu liikide kaupa, et miks ta sellist päringu tegemise vajadust omab, mis on õiguslik alus sellise päringu tegemiseks ja siis kirjeldab, millised on tema sisekontrolli meetmed ja kuidas ta tagab, et päringute tegemine toimub alati õiguspäraselt."

Ta rõhutas, et isikuandmete töötlemise sisekontroll peab olema igal asutusel juba ammu sisse viidud. "Sellised sisekontrollid on tõenäoliselt ka nendel asutustel olemas. Nüüd tuleb see lihtsalt kirjeldada ära, kuidas nad on selle endal üles ehitanud. Kuidas ja kui tihti nad järelevalvet teevad," ütles ta veel.

Kirsipuu sõnul vastavad eelduslikult kõik asutused, kes on seda süsteemi seni kasutanud, nõuetele ja pärast seda, kui nad on oma tegevused suurema selgusega ära kirjeldanud, saavad jätkata nende süsteemide kasutamist.

"Meil ei ole põhjust arvata teistmoodi. See ei ole täna lauale tõusetunud teema, see on juba pikka aega asutuste kohustus," sõnas Kirsipuu.

"Küsimus ei ole ju praegu täitmisregistris kui sellises, tegelikult see nii-öelda õigus asutustele saada ligipääsu panga saladusele on tegelikult ju aastaid juba kehtinud. Nüüd peavad need seotud asutused selle veel arusaadavamalt ja selgemalt välja tooma," lisas Mikli.